Külm valgus (kemoluminestsents)

Nõuanded ja soovitused, kuidas teha katseid orgaanilises keemias.
Vasta
Sõnum
Autor
tauri
Saidi administraator
Postitusi: 453
Liitunud: 06 Sept 2010, 13:50
Haridustase (kraad): Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja

Külm valgus (kemoluminestsents)

#1 Postitus Postitas tauri » 20 Dets 2011, 17:44

Raskusaste: 2/5
Komponendid: Luminool (3-1minoftaahüdrasiid), dimetüülsulfoksiid ja naatriumhüdroksiid
Ohutus: Ettevaatlik tuleb olla dimetüülsulfoksiidiga, sest see on väga hea imedumisvõimega ja nahale sattudes tekitab hiljem isegi suus ebameeldiva maitse.

Kemoluminestsentsi saamine on lihtne, kui on olemas õiged komponendid. Katseklaasi tuleb puistata pisut naatriumhüdroksiidi, sellele valada peale poole katseklaasi jagu dimetüülsulfoksiidi ning seejärel tikupea suurune kogus tahket luminooli. Nüüd tuleb segu veel loksutada, et reaktsioon korralikult käima läheks, ja külma valguse segu ongi valmis.Kahjuks on valguse intensiivsus nõrk ja seda ei ole päevavalges näha. Pimikus aga on näha sinakasroheline (indigovärvi) helendumine. Kui reaktsioonisegusse juhtida puhast hapnikku, siis muutub valgus intensiivsemaks. Esmalt läheb luminool aluselises keskkonnas üle dianiooniks, mis on tasakaalus oma tautomeeriga üle resonantsefekti. Seejärel teda oksüdeeritakse ning tekib ergastatud olekus 3-aminoftalaatioon, mille üleminekul põhiolekusse eraldub valguskvant. Just seda valgust me näemegi. Sõltuvalt valgust tekitava aine ehk luminofoori tüübist on kiiratav valgus erinevat värvi. Meie katses kasutatud luminool kiirgab sinakasrohelist valgust. Näiteks tetratseen kiirgab helerohelist, rodamiin B punast ja 1-kloro-9,10-bis(fenüületünüül)antratseen kollast värvi valgust. Neid keemilisi ühendeid kasutatakse erinevat värvi valguspulkades nii lahinguväljal kui ka ööklubi saalis.Luminooli kasutatakse ka kuriteopaikadel verejääkide tuvastamiseks. Kindlasti on paljud näinud, kuidas telesarjas «C.S.I.» pritsitakse vaibale vedelikku, mis hakkab helendama. Kuid luminoolil on ka puudus, mida
keemiateadmistega kurikaelad oma huvides kasutada saaksid. Nimelt aktiveerib luminooli ka valgendi, mistõttu valgendiga pestud vaibalt ei ole võimalik vereplekke tuvastada.

Luminestsentsvalgust on tegelikkuses mitut liiki, erinevus seisneb selles, millisel moel luminofoor ergastub. Fotoluminestsents – molekule ergastatakse valgusega. Fosforestsentsi põhimõttel tehti vanasti helendavaid kellaplaate, fluorestsentsi põhimõtet kasutatakse mitmetes analüüsimasinates. Elektroluminestsents – helendus tekib ainele mõjuva elektrivälja toimel. Elektroluminestsents muudab võimalikuks virmalised. Luminofoor- ehk päevavalguslambis aga ei toimu elektroluminestsents, nagu arvata võiks, vaid fotoluminestsents, kuna elektroodide vahel tekib
esmalt ultraviolettkiirgus, mis paneb omakorda helendama luminofoori. Katoodluminestsents – helendus tekib katoodkiirega kiiritamise tagajärjel, levinuimaks rakenduseks on kineskooptelerid. Bioluminestsents – väga sarnane kemoluminestsentsile, kuna keemiline reaktsioon toimub bioloogilises organismis. Kõige tuntum on kindlasti jaanimardika emaste isendite helendamine. neis toimub keerulise orgaanilise ühendi lutsiferiini – oksüdeerumine. Teadlaste arvates on just see reaktsioon maailmas kõige efektiivsem ja ökonoomsem valgusallikas. Enim on helendavaid organisme meredes. Kõige tuntum neist on plankton, kuid peamiselt esineb luminestsents süvaveeorganismidel. näiteks kala Aristostomiase perekonda kuuluvad kalad kasutavad isegi mitut ja erinevat värvi bioluminestsentsi. Väga vähesel määral kiirgavad luminestsentsvalgust ka inimesed. Luminestsentse on veelgi: radioluminestsents, röntgenluminestsents, sonoluminestsets, termoluminestsents jne.

Inglise keelne video
http://www.youtube.com/watch?v=PZfHn1YJVGk&feature=related

Tulp,I. (2009). Külm valgus. Tarkade Klubi, nr 29, lk 56-57

Vasta