Ammoniaagi lahustamine vees

[tauri]

Ohustus: Seda katset peaks tegema üksnes laboris. Ammoniaak on väga ärritava toimega, katset tehes tuleb kanda prille ja vältida gaasi sissehingamist.

Esmalt võtame 2-3 dm³ kaltsiumhüdroksiidi ja samas koguses ammoniumkloriidi nig segame need uhmris. Seejärel paneme segu katseklaasi ja kuumutame. Toimub reaktsioon (Ca(OH)₂ + 2NH₄Cl = CaCl₂ + H₂O + NH₃), mille käigus eraldub ammoniaak, mille kogume ümarkolbi.

Kuna ammoniaak on õhust kergem, surub ta ühu kolvist välja ning täidab kolvi ühtlaselt. Kogudes ammoniaaki ümarkolbi umbes 5 minuti jooksul, peaks kolb olema täitunud ammoniaagiga pea täielikult. Seejärel sulgeme kolvi korgida, millest on läbi torgatud klaastoru.

Pannes kolvi otsapidi destilleeritud vette, hakkab gaasiline ammoniaak kolbi vett imema. Põhjuseks on ammoniaagi väga hea lahustuvus vees, andes reaktsiooni NH₃ + H₂O =NH₄⁺ + OH^-. Kuna gaasi lahustumise tagajärjel tekib kolvis kerge alarõhk, imetakse aina rohkem vett kolbi. Ammoniaagi lahustuvus vees on väga hea, 20 kraadi juures lahustub umbes 700 liitrit gaasilist ammoniaaki ühes liitris vees. Kuna protsess on eksponentsiaalne, võtab see praktikas aega vaid mõned sekundi, kuni kogu ammoniaak on vette lahustunud ja kolbi imetud nii palju vett, et rõhud on taas tasakaalus.

Kui vette on lisatud ka indikaatorit fenoolftaleiini (C₂₀H₁₄O₄), värvub kolbi läinud vesi roosaks. Põhjuseks on ammoniaagi vees lahustumisel tekkinud aluseline keskkond. Läbipaistev fenoolftaleiin muutub roosaks, kui pH on suurem kui 8,2. Samahästi võib kasutada ka muid indikaatoreid, mis annavad erinevaid värvimuutusi.

Allikas:
Tulp, I. (2008). Värviline purskkaev katseklaasis. - Tarkade Klubi, nr 14, lk 58-59