Ohustus: Seda katset peaks tegema üksnes laboris. Ammoniaak on väga ärritava toimega, katset tehes tuleb kanda prille ja vältida gaasi sissehingamist.
Esmalt võtame 2-3 dm3 kaltsiumhüdroksiidi ja samas koguses ammoniumkloriidi nig segame need uhmris. Seejärel paneme segu katseklaasi ja kuumutame. Toimub reaktsioon (Ca(OH)2 + 2NH4Cl = CaCl2 + H2O + NH3), mille käigus eraldub ammoniaak, mille kogume ümarkolbi.
Kuna ammoniaak on õhust kergem, surub ta ühu kolvist välja ning täidab kolvi ühtlaselt. Kogudes ammoniaaki ümarkolbi umbes 5 minuti jooksul, peaks kolb olema täitunud ammoniaagiga pea täielikult. Seejärel sulgeme kolvi korgida, millest on läbi torgatud klaastoru.
Pannes kolvi otsapidi destilleeritud vette, hakkab gaasiline ammoniaak kolbi vett imema. Põhjuseks on ammoniaagi väga hea lahustuvus vees, andes reaktsiooni NH3 + H2O =NH4+ + OH-. Kuna gaasi lahustumise tagajärjel tekib kolvis kerge alarõhk, imetakse aina rohkem vett kolbi. Ammoniaagi lahustuvus vees on väga hea, 20 kraadi juures lahustub umbes 700 liitrit gaasilist ammoniaaki ühes liitris vees. Kuna protsess on eksponentsiaalne, võtab see praktikas aega vaid mõned sekundi, kuni kogu ammoniaak on vette lahustunud ja kolbi imetud nii palju vett, et rõhud on taas tasakaalus.
Kui vette on lisatud ka indikaatorit fenoolftaleiini (C20H14O4), värvub kolbi läinud vesi roosaks. Põhjuseks on ammoniaagi vees lahustumisel tekkinud aluseline keskkond. Läbipaistev fenoolftaleiin muutub roosaks, kui pH on suurem kui 8,2. Samahästi võib kasutada ka muid indikaatoreid, mis annavad erinevaid värvimuutusi.
Allikas:
Tulp, I. (2008). Värviline purskkaev katseklaasis. - Tarkade Klubi, nr 14, lk 58-59
Ammoniaagi lahustamine vees
Nõuanded ja soovitused, kuidas teha katseid anorgaanilises keemias.
Sõnum
Autor
Mine “Katsed anorgaanilises keemias”
Hüppa
- Üldine
- ↳ Küsimused ja ettepanekud
- ↳ Uudised keemiast
- ↳ Haridus
- ↳ Raamatud
- Üldine keemia
- ↳ Üldine keemia
- ↳ Ülesannete lahendamine
- ↳ Kõrgem keemia
- Anorgaaniline ja orgaaniline keemia
- ↳ Anorgaaniline keemia
- ↳ Orgaaniline keemia
- Katsed
- ↳ Katsed orgaanilises keemias
- ↳ Katsed anorgaanilises keemias
- ↳ Kodukeemia
- ↳ Katsed videos ja pildis
- ↳ Steve Spangler'i teaduskatsed
- ↳ Probleemid ja küsimused orgaanilise keemia katsetega
- ↳ Probleemid ja küsimused anorgaanilise keemia katsetega
- 100+ katset keemias
- ↳ Üldine arutelu
- ↳ Katsed mittemetallidega
- ↳ Katseid süsinikdioksiidiga
- ↳ Katseid hapnikuga
- ↳ Katseid vesinikuga
- ↳ Katseid lämmastiku ja ammoniaagiga
- ↳ Katseid klooriga
- ↳ Katsed metallidega
- ↳ s-elemendid
- ↳ p,d-elemendid
- ↳ Leekreaktsioonid
- ↳ Reaktsioonitunnused
- ↳ Varia
- ↳ Seguda lahutamine
- ↳ Reaktsiooni kiirus, tasakaal
- ↳ Lahused, pH
- ↳ Katsed orgaanliste ainetega
- ↳ Elektrokeemia
- ↳ Varia
- ↳ 100+ katset keemias
- Keemia ja arvuti
- ↳ Programmid
- ↳ Kasulikud internetileheküljed
- Teemaväline
- ↳ Avatud mikrofon
- ↳ Keemikute jutupaun
- ↳ Vastuseta jäänud teemad