Mida vaja läheb?
Punapeeti, juurviljariivi, kausitäit külma vett, kurnsõela.

Mida teed?
Riivi punapeeti kaussi ja lisa külma vett. Jäta tunniks seisma ja vala siis läbi sõela kannu, nii et saad piisavalt purpurpunast mahla. Erineva pH'ga lahuste lisamisel (näiteks sidrunimahl, äädikas, söögisooda) muutub kapsavedeliku värvus.

Kuidas asi toimib?
Kõik on seotud kapsavee pH-ga. Tegemist on lihtsa mõõtmisega, kas miski on happeline või aluseline. Riivitud punapeet vees leotades vabanevad antotsüaniidideks nimetatavad ühendid. Molekulide omapära tõttu muudavad need värvust sõltuvalt keskkonna pH-st. Niisiis, roosa värvus tähendab, et segu on tugevalt happeline, roheline osutab, et see on leeliseline.
pH 1-2 roosa 3-4 tumepunane 5-6 violetne 7-8 sinine 9-10 sinine-roheline 11-12 rohekas kollane



Pildi allikas:
http://ilovebacteria.com/Images/cabbage.jpg

Ja punapeeti ei läinudki tarvis

See on küllaltki lihtne ja kerge katse, mida koolis saaks teha (ja mida ka paljudes koolides ka tehakse). Uue õppekava valguses peaksid sellised katsed küllaltki olulised olema, mis aitavad erinevaid õppeaineid omavahel integreerida. Peaks sellise posti ka tegema, kus lillede õitest saadud mahla kasutatakse indikaatorina.

Nüüd me siis teame, mida keemiaõpetaja kingitud lõikelilledega ette võtab
Indikaatoriteks sobivad ka punane sibul, põldmari ja mustsõstar. Peale selle veel ka teised antotsüaniine sisaldavad taimeosad osutuvad sobivaks ligikaudseks pH määramiseks. Näiteks isegi sidrunikoorest, rabarberivarte värvilisest osast saab valmistada indikaatori lahust. Õpilastele oleks see teema palju avastamisrõõmu pakkuv võimalus korraldada loodusest leitud ainetega keemiakatseid.