1. leht 1-st

Virtual Lab Simulation

Postitatud: 09 Juul 2011, 13:46
Postitas tauri
Tegemist on programmida, mille abil on võimalik simuleerida neid katseid, mida tehakse laboratooriumites. On võimalik disainida erinevaid katseid ja need läbi viia.

Lühike tutvustav video:
http://www.chemcollective.org/applets/v ... hMovie.mov

Programmi saab siit lehelt:
http://www.chemcollective.org/applets/vlab.php

Re: Virtual Lab Simulation

Postitatud: 22 Okt 2011, 17:49
Postitas rubiidium
Väga hea programm nende jaoks, kellele õpikuülesanded on igavaks muutunud. Programmi saab kasutada ilma arvutisse installeerimata otse kodulehelt. Kui on soov mõnes teises võõrkeeles seda programmi kasutada, siis tuleb see alla laadida ja käivitada näiteks vene või saksa keeles. Keeleoskus ei ole kindlasti takistuseks programmi kasutamisel, sest teksti on vähe ja graafika arusaadav.
Ma ei ole hästi kursis koolide keemiaprogrammiga, aga usun, et molaarse kontsentratsiooni mõistet ikka õpetatakse. Molaarsuse mõiste omandamiseks sobib hästi näiteks näidislabor nimega Jello Problem (tõlkes Tarretise Probleem). Selle leiab menüüst File >>Load Homework >> Stoichiometry and Limiting Reagents. Ülesande sisuks on võtta ette antud lahused ja valada need üksteise järel nõusse. Samal ajal jälgida lahuse värvi nõu sees. See peaks muutuma alguses roheliseks, siis punanseks, seejärel siniseks ning kõige lõpuks kollaseks. Ilmselt on siis tegemist toiduvärvidega tarretise värvimiseks. Probleem selle ülesande juures on see, et millegipärast on ülesandesse üks viga sisse lipsanud ja me ei saa niisugust tulemust, nagu ülesande tekstis on kirjeldatud. Toimides täpselt instruktsioonide järgi saame kolmandaks värviks sinise asemel musta ja neljanda värvi, kollase asemel, punase. Aga sellest pole midagi. Esiteks, vigadest õpitakse ja minu arvates saame kokkuvõttes palju elulähedasema probleemi, mida lahendada.
Sõnastame siis ülesande ringi nii, et meil on vaja ette antud lahustest valmistada nelja eri värvi lahused. Abiks on siin ülesande tekstis antud tinglikud reaktsioonivõrrandid. Need näitavad, millistes kogustes ained oma vahel reageerivad ja palju koguseliselt saadust tekib. Kuna lähtelahuste kontsentratsioonid on teada, kõik on ühemolaarsed lahused (1M), siis jääb meil üle arvutada saaduste hulk reaktsioonivõrrandi järgi. Ma võtsin ainete A ja B lahuseid 10ml (ehk siis 0,01mol ainet A, võib ka 50ml võtta, aga siis tuleb allpool toodud koguseid 5 korda suurendada) ja sain siis järgnevad kogused saaduseid reaktsioonivõrrandite järgi:
0,01mol aine A (10 ml)
0,01mol aine B (10 ml)
0,01mol aine C (20 ml)
0,01mol aine D (10 ml)
0,02mol aine E (30 ml)
0,03mol aine F (30 ml)
0,01mol aine G (60 ml)
0,0025mol aine H (2,5 ml)
0,0025mol aine I (62,5 ml)

Sulgudes on siis lisatud lahuste kogused. Valades lahuseid üksteise järel niisuguses hulgas nõusse (aineid C, E, G, ja I juurde ei valata, need on reaktsioonisaadused) saame täpselt oodatud tulemuse. Esiteks saame kõik neli värvi (rohelise, punase, sinise ja kollase) ja täidetud on ka lisatingimus, et lahusesse ei jää lähteaineid. (Seda saab jälgida programmi akna paremal pool servas olevatelt kontsentratsiooninäidikutelt.)
Seda ülesannet võib enda jaoks varieerida mitmel eri viisil. Näiteks seada eesmärgiks valmistada ainet I täpselt 50ml valides selleks sobivad lähetainete kogused jne. Ja tulemust saab kontrollida kontsentratsiooninäidikute ja lahuse värvi järgi.(Lisamärkuseks, et kontsentratsiooninäidikud on üli-ülitäpsed. Seega ei ole põhjust pidada veaks, kui näidiku järgi on lõpplahuses peale aine I veel ka aineid E ja H. Nende ainete hulk on ju kõigest mõnituhat aatomit, mis on võrreldes aine I kogusega tühine. Ainet I on ju 1 500 000 000 000 000 000 000 aatomit.)