Vasele kihtide tekitamine

Sõnum
Autor
RoosterJam
Postitusi: 2
Liitunud: 25 Okt 2011, 14:46
Haridustase (kraad): pole kunagi koolis käinudki:(

Vasele kihtide tekitamine

#1 PostitusPostitas RoosterJam » 25 Okt 2011, 14:49

Tere!

kas on olemas lihtsaid ja kättesaadavaid aineid, mida segades ja kuhu sisse kastes, vask huvitavalt reageerima hakkab? Oleks vaja rohelist, punakat vmv huvitavat katet.

Ing k väljend "electropalting process kit"

Tänud,
Tanel

rubiidium
Foorumi keemik
Postitusi: 133
Liitunud: 15 Okt 2011, 16:18
Haridustase (kraad): kõrg

Re: Vasele kihtide tekitamine

#2 PostitusPostitas rubiidium » 25 Okt 2011, 21:04

Kui on vaske vaja dekoratiivsetel eesmärkidel katta rohelise või sinise kihiga siis saab seda küll teha kättesaadavate vahenditega. Näiteks sinise paatina katte tegemiseks läheb vaja nuuskpiiritust (ammoniaagi vesilahus) ja keedusoola. Tuleb võtta kaks nõud, mis on niisuguse suurusega, et väiksem läheb suurema sisse. Suurem nõu peab olema väga hästi suletava kaanega. Soovitav plastiknõud. Suure nõu põhi kata paari sentimeetri paksuse soolakihiga. Paned soolakihi peale väiksema nõu, kus on põhjas paari sentimeetri jagu nuuskpiiritust. See nõu jääb lahtiseks. Vasest või messingust asjad aseta üleni soola sisse. Suur nõu kata hermeetiliselt kinni ja jäta vähemalt kaheks päevaks seisma.
Rohelise katte saab vasest või messingust esemele nuuskpiirituse ja äädika seguga. Kolm osa nuuskpiiritust ja üks osa äädikat. Samuti tihedalt suletavat nõud on vaja ja esemeid peab selles lahuses hoidma vähemalt kaks päeva. Sellel meetodil ei pruugi alati katmine õnnestuda, aga proovida tasub ikka. Loomulikult tuleb enne kemikaalidega töötlemist detailid hoolikalt puhastada mehaaniliselt ja ravavabaks muuta (Fairy, pesusooda, jne). Ja peale töötlemist korralikult pesta.
Kuumutamisega on võimalik saavutada väga kirevaid värve. Näiteks saab vasepinna punaseks , kui see katta enne räbustiga ja kuumutada kuni hõõguvpunase värvini. Peale jahtumist muutub vask siis tumepunaseks. Kerge ja ebaühtlane kuumutamine annab erinevaid värvikombinatsioone.
Ka mustaks saab vase töödelda kemikaalide abiga aga selleks kasutatav kaaliumsulfiid ei ole kahjuks kättesaadav.
Ei oska arvata, kas ma üldse vastasin sinu küsimusele. Mulle tekitas segadust see, et märksõnaks oli toodud „electroplating process kit“. Need komplektid on galvaanilisel teel erinevate metallikihtide pealekandmiseks. Galvaanilist protsessi ei saa läbi viia detaili lihtsalt lahusesse asetades. Selleks on vajalik kindlasti ka vooluallikas. Galvaaniliselt kantakse vasele näiteks kulda, hõbedat, niklit, kroomi. Kemikaale selleks on juba raskem saada, kuid tulemus on jällegi efektsem. Samas galvaaniliselt on ka palju keerukam siniseid ja rohelisi katteid saada.
Omaette teema on muidugi, kuidas vask "huvitavalt" reageerima panna. Selleks soovituste andmiseks oleks vaja teada, mis üldse on "huvitav reaktsioon" küsija jaoks.

RoosterJam
Postitusi: 2
Liitunud: 25 Okt 2011, 14:46
Haridustase (kraad): pole kunagi koolis käinudki:(

Re: Vasele kihtide tekitamine

#3 PostitusPostitas RoosterJam » 26 Okt 2011, 11:25

Tänan põhjaliku vastuse eest!

Huvitav reaktsioon võiks olla ettearvamatu ja erinevate värvide segu ja gamma - mida kaootilisem ja vaatemängulisem tulemus, seda parem.
Kas neid katseid, mida kirjedalsite saab ka kombineerida? Mõtlen, et alguses punaseks ja hiljem roheliseks, et jääks erinevaid toone?
Või välistavad need teineteist?
Uurisin toodete saadavust ja kas keemiakaubandus on ainus võimalus? Nad müüvad kõike 1kg kaupa(nikkelsulfaat, äädikhape jne).


Tänud,
Tanel

rubiidium
Foorumi keemik
Postitusi: 133
Liitunud: 15 Okt 2011, 16:18
Haridustase (kraad): kõrg

Re: Vasele kihtide tekitamine

#4 PostitusPostitas rubiidium » 26 Okt 2011, 21:27

Tõepoolest, vask on metallina kunsti loojate lemmik. Vasest loodud esemed peavad ümbritseva keskkonna keemilistele mõjudele paremini vastu kui näiteks raudesemed. Seega on suure vaevaga saavutatud tulemust võimalik säilitada. Vikerkaar, mis veepiiskade valgustamisel tekkib, võib küll värvikirevam olla, aga säilitada seda küll ei õnnestu. Vase püsivus tuleneb tema keemilisest inertsusest aga ta reageerib siiski mitmete ainetega ja aineid, mis reaktsiooni tulemusena tekib on üsna laias värvivalikus. Inertsusest tulenevalt ei toimu kahjuks reaktsioonid hetkega. Seega vaatemängude korraldamiseks ei ole palju võimalusi. Kuid nagu ikka keemias, temperatuur kiirendab reaktsiooni. Seepärast kombineerivad kunstnikud kemikaalidega töötlemist kuumutamisega. Sellisel juhul võib küll kohe tulemust näha. Lisatud ka üks väike pildike kuumutamisega saavutatud värvidest.
kuumutatud vask.jpg
Kuumutatud vask
kuumutatud vask.jpg (27.77 KiB) Vaadatud 3166 korda

Üldnimetus vase pinnale tekkivale kihile on paatina ja sellele annavad värvi kloriidid (roheline), ammooniumsulfiid (sinine - must), kaaliumsulfiid (pruun – must), muud sulfiidid (pruun), vasknitraat (sinine – roheline), raudnitraat (kollane – pruun). Kui paatina moodustamine toimub koos kuumutamisega on värvide valik veelgi suurem, kuni valgeni välja. Nagu näha on puht matemaatiliselt võimalik suures hulgas erinevaid kombinatsioone. Ühest küljest annab see palju vabadust loominguks, teisest küljest on tulemus praktiliselt kontrollimatu ja ette ennustamatu. Samale esemele mitmete värvide saamiseks on vaja erinevaid aineid mitte kokku segada vaid just eraldada teineteisest. Sest, piltlikult selgitades, kui üks kemikaal annab reageerimisel näiteks sinise ühendi ja teine kollase ning kui reaktsioon toimub ühes ja samas punktis vase pinnal, siis on sinine aine samas punktis kus kollane aine ja me näeme neid koos ehk nende koostoimel tekkinud rohelist värvi. Ehk siis kahe värvi asemel ühte niiöelda „keskmist“ värvi. Ja eriti, kui reageerivad kemikaalid on lahustena, siis moodustuvad ka nende ainete reageerimise saadused ühtlaselt kogu pinnal ehk siis segunevad kõik kokku üheks ühtlaseks „halliks“ massiks. Selleks, et anda võimalust kemikaalidel erinevalt toimida pinnale kasutatakse mitmesuguseid täiteaineid (keemiliselt pasiivsed: liiv, riie, paber, õlid; põhimõtteliselt mistahes materjal, mida annab vase pinnaga kontakti panna). Riide või ka mistahes muu tahke (vedela või ka isegi gaasilise) täiteaine kasutamine tagab just selle vajaliku ebakorrapärase kontakti vase pinnaga. Selle tulemusena mõned piirkonnad vasel saavad rohkem mõjutatud kemikaalist ja teised vähem. Kuna värvus sõltub reaktsiooni tulemusena tekkinud aine kihi paksusest, see aga sõltub reageerimise ajast, tekivadki erinevad värvid. Siin on kunstnikul vaja lihtsalt oma fantaasiat kasutada ja katsetada kannatlikult. Lisasin ka mõned näited, milliseid tulemusi võib saada. Kasutatud on vaskplaati ja vabal valikul erinevaid koduses majapidamises saada olevaid kemikaale koos mitmesuguste (inertsete) täiteainetega, mis veelgi rohkem kaootilisust lisavad. Ained segatakse vastavalt kunstniku fantaasiale, kantakse mingil vabalt valitud viisil vaskplaadile ja jäetakse mõneks ajaks reageerima. Otseseid soovitusi on siin väga raske anda. Lihtsalt kasutada natuke loogilist mõtlemist ja kui tulemus ei meeldi, saab vase pinna puhtaks lihvida ja uuesti proovida. Muuhulgas kasutatakse ka õlivärve kemikaalidele juurde segamiseks. Ühest küljest püüab lahustumatu õlivärv vees lahustunud kemikaalist lahku hoida, moodustades erinevaid tilgakujulisi saarekesi. See varieerib kemikaali kokkupuutealasid vase pinnal. Teisest küljest annab õlivärv lisaks ka teisi värvitoone teosele.
oksiid1.jpg
oksiid1.jpg (16.7 KiB) Vaadatud 3166 korda

oksiid2.jpg
oksiid2.jpg (20.21 KiB) Vaadatud 3166 korda


Veel tahaks lisada kemikaalide kokkusegamise kohta, et tõesti tasub olla ettevaatlik. Naljaga pooleks öeldult olevat keemikute viimaseks lauseks „ Ja nüüd lisame veel natuke seda ainet...“ Eriti tahaks hoiatada kloori sisaldava kodukeemiaga eksperimenteerimise eest.
Kemikaalide hankimine on jah üks tõsine teema. Need ju suures osas mürgid ja inimese tervise ning keskkonna eest hoolitsevad võimud on teinud reaktiivide hankimise küllalt tülikaks. Ja hinnad on enamasti ka väga krõbedad. Näiteks nikkelsulfaat 90EUR/kg. Saab ka 100g aga siis veel kallim. Siin foorumis on eraldi teema Katsevahendid, kus on ka mainitud muid võimalusi reaktiivide saamiseks. Soovitan tutvuda. Kui on mingi konkreetne soov, siis on ehk ühiselt võimalik lahendus leida. Aga kui üldiselt öelda, siis jah, ei ole tõesti lihtsat, odavat ja mugavat võimalust kemikaale saada.


Mine “Probleemid ja küsimused anorgaanilise keemia katsetega”

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline