Keemikud on jõudmas stabiilsuse saareni?

Vasta
Sõnum
Autor
tauri
Saidi administraator
Postitusi: 453
Liitunud: 06 Sept 2010, 13:50
Haridustase (kraad): Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja

Keemikud on jõudmas stabiilsuse saareni?

#1 Postitus Postitas tauri » 29 Okt 2010, 20:22

Kuue uut tüüpi üliraske isotoobi loomine julgustab keemikuid jätkama niinimetatud stabiilsuse saare otsinguid ning nüüd on neil selleks olemas parem kaart.



See on veel avastamata osa keemiliste elementide perioodilisussüsteemist, kus arvatakse esinevat oma suure tuuma kohta suhteliselt stabiilsemaid, kuid seni veel täiesti tundmatuid elemente.

Tänu kuue perioodilisustabeli alumises rühmas paikneva üliraske elemendi uute variatsioonide avastamisele on teadlased nüüd lähemal uute elementide loomisele, mis püsiks süvaanalüüsi teostamiseks koos piisavalt kaua, kirjutas Science News.

USAs Californias asuva Lawrence Berkeley rahvusliku laboratooriumi teadlastel õnnestus näha rutherfordiumi, seaborgiumi, hassiumi, darmstadtiumi ja koperniitsiumi isotoope, kui nad jälgisid seni nimeta (ajutise nimega ununkvaadium) kümmekond aastat tagasi loodud sünteetilise elemendi 114 lagunemist.

Keemilise elemendi igal isotoobil on neuronite arv aatomituumas erinev ning see võib mõjutada elemendi radioaktiivsust ja muid omadusi.

Teadlased said elemendi 114 proovi, pommitades kaltsiumiioonidega plutooniumituumi.

Tulemuseks oli loetud arv aatomeid, mis hakkasid kiiresti lagunema, see protsess kestab enamasti vähem kui sekundikümnendiku.

Aatomite lagunemist jälgides täheldasid teadlased kuue teise raske elemendi seniavastamata isotoope.

Rasketel radioaktiivsetel elementidel on omadus kiiresti laguneda ning enamasti emiteerivad nad alfaosakesi. Alfaosake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist, mis moodustavad heeliumi aatomituuma.

Teadlased avastasid, et elemendi 114 lagunemisel eralduvad alfaosakesed ahelatena, moodustades elementide 112, 110, 108, 106 ja 104 isotoope, kus on vastavalt 169, 167, 165, 163 ja 161 neutronit.

Osadel neist isotoopidest on pikem poolestusaeg, kui varem vaadeldud ülirasketel elementidel. Poolestusaeg on aine lagunemise kiirust iseloomustav suurus.

Lawrence Berkeley keemiku Heino Nitsche sõnul peab üks elemendi 114 isotoopidest lagunemiseni vastu 2,7 sekundit, mis on väga pikk aeg.

Teadlased usuvad, et üliraske elemendi aatomituuma teatud prootonite ja neutronite kombinatsioonid paigutavad selle niinimetatud stabiilsuse saarele, kus radioaktiivne lagunemine on praeguseks avastatud üliraskete elementidega võrreldes oluliselt aeglasem.

Uute isotoopide avastamine võib aidata teadlastel jõuda parema arusaamiseni, kus see stabiilsuse saar asub.

Carnegie Melloni ülikooli keemiku Paul Karoli sõnul tähendab isotoobi pikem poolestusaeg, et teadlastel on võimalik sellega keemilisi eksperimente teha.

Siiski ei käitu need isotoobid nii, nagu algselt eeldati. Osa neist laguneb kiiremini, kui teoreetilised mudelid ennustasid, osa mitte.

Lahknevused tähendavad seda, et aatomite järjest raskemaks sünteesimise tagajärjel toimuva aatomite käitumise muutumise teoorias on midagi valesti.

Nitsche sõnul ei kirjelda senised teooriad aatomituuma ning uus uuring on selles osas tohutuks edusammuks.

Allikas:
http://www.novaator.ee/ET/loodus/keemik ... e_saareni/

Vasta