1. leht 1-st

Kullavarude päritolu saladus lahendatud

Postitatud: 08 Sept 2011, 19:36
Postitas tauri
Kullavarude päritolu saladus lahendatud - peame selle rikkuse eest tänama meteoriite!

Pärast mõnede kõige vanemate kivimiproovide ülitäpset analüüsimist leidsid Bristoli ülikooli uurijad selgeid tõendeid, et meie koduplaneedil leidub ligipääsetavaid väärismetallivarusid tänu meteoriitidega pommitamisele rohkem kui 200 miljonit aastat pärast Maa tekkimist. Uurimus ilmus eile ajakirjas Nature.

Maa tekkimisel vajus sularaud planeedi keskmesse ja moodustas selle tuuma. Selleks kulus ülisuur osa kõigist tol ajal planeedil leidunud väärismetallidest nagu kuld ja plaatina. Tegelikult on Maa tuumas nii palju väärismetalle, et nende nelja meetri paksuse kihiga oleks võimalik katta kogu planeedi pind, vahendab PhysOrg.com.

Kulla kadumine tuuma oleks pidanud Maa välimised kihid ehtemetallist täitsa ilma jätma. Maa silikaat-vahevöös leidub väärismetalle aga kümneid tuhandeid kordi rohkem kui kirjeldatud mudeli alusel eeldada võiks. Varem on avaldatud arvamust, et taoline seletamatu üleküllus võib johtuda kataklüsmilistest meteoriidisadudest, mis tabasid Maad pärast tuuma vormumist. Meteoriitidest pärinev kuld ladustus seega täies ulatuses vaid vahevöös, sattumata planeedi süvakihtidesse.

Taolise teooria katseliselt kontrollimiseks analüüsisid Bristoli ülikooli maateaduste õppetooli juures tegutseva Bristoli isotoobiuuringute rühma liikmed dr Matthias Willbold ja professor Tim Elliott ligi nelja miljardi aasta vanuseid kivimeid, mille oli Gröönimaal kogunud Oxfordi ülikooli professor Stephen Moorbath. Iidsed kivid võimaldavad unikaalset pilguheitu meie planeedi ainelisele koosseisule õige veidi aega pärast tuuma moodustumist, kuid enne arvatavat pommitamist meteoriitidega.

Uurijad tuvastasid, et kivid sisaldavad muu hulgas volframi isotoope. Volfram on äärmiselt haruldane element (ühes grammis kivimis leidub vaid üks kümnemiljondik grammi volframit), mis oleks sarnaselt kullale ja muudele vääriselementidele pidanud sisenema tuumasse selle kujunemise ajal. Nagu enamik keemilisi elemente, esineb volfram mitme isotoobi kujul — aatomeina, millel on küll samad keemilised omadused, ent veidi erinevad massid. Isotoope saab kasutada umbkaudsete „sõrmejälgedena“ materjali päritolu väljaselgitamisel; meteoriitide sattumine Maale pidanuks jätma oma diagnostilise jälje planeedi volframisisaldusele.

Dr Willibold täheldas tänapäeva kivimites Gröönima ürgkividega võrreldes isotoobi 182W suhtelise määra kahanemist suurusjärgus 15 osa miljoni kohta. Taoline väike kuid tähelepanuväärne muutus osakaalus on täiuslikus kooskõlas hüpoteesiga, mis näeb Maa ülemäärase kulla varudes meteoriidisadude kõrvalsaadust.

Dr Willbold ütles: „Volframi eraldamine kivimiproovidest ja nende isotoop-koosseisu analüüsimine vajaliku täpsusega oli kivimeis leiduva volframi üliväikseid koguseid arvestades äärmuslikku tähelepanu ja osavust nõudev protseduur. Me oleme tegelikult esimene laboratoorium maailmas, millel on sedavõrd kvaliteetseid mõõtmisi sooritada õnnestunud.“

Maale kukkunud meteoriidid segunesid Maa vahevööga tohutult mastaapsete konvektsiooniprotsesside käigus. Kütkestav sihtmärk edasisele uurimistööle oleks välja selgitada, kui kaua see aega võttis. Järgmiseks kujunesid geoloogiliste protsesside tõukel mandrid, samas kui väärismetallid (ja volfram) kogunesid maagimaardlatesse, kust neid tänapäeval kaevandatakse.

Dr Willbold jätkas: „Meie töö näitab, et suurem osa väärismetalle, millele on rajatud meie majandus ja paljud võtmetähtsad tööstusprotsessid, sattus meie planeedile õnneliku juhuse läbi siis, kui Maad tabas umbes 20 miljardit tonni asteroidmaterjali.“

Allikas:
http://forte.delfi.ee/news/teadus/kulla ... d=57372602