Uus hea raamat eesti keeles: dr Ben Goldacre “Pahateadus”

Vasta
Sõnum
Autor
tauri
Saidi administraator
Postitusi: 453
Liitunud: 06 Sept 2010, 13:50
Haridustase (kraad): Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja

Uus hea raamat eesti keeles: dr Ben Goldacre “Pahateadus”

#1 Postitus Postitas tauri » 07 Sept 2010, 19:23

Pilt
Lühidalt öeldes soovitan seda raamatut kõigile, keda huvitab teadus, tervis, meedia, iseenda ja teiste harimine, teavitamine.
Ben Goldacre’i tekste oleme eesti keeles varem saanud lugeda
ajakirja Tarkade Klubi lehekülgedel, meditsiinist ja muidu teadusest
huvitatud inimesed teavad kindlasti Beni blogi badscience.net või jälgivad regulaarselt samanimelist kolumni Briti ajalehes The Guardian.
Aga väga palju vahet pole, kas oled temast kuulnud või mitte, raamat
on lugemist väärt ja sobib minumeelest lausa õpikuks kõigile, kes
õpivad või praktiseerivad meditsiini arsti või õena, kirjutavad
terviseteemadel ajakirjaniku, toimetaja või peatoimetajana, või kes on
loomu poolest uudishimulik ja tahab teada, kuidas asjad käivad ja
teadmised tekivad. Ja kõige selle teemade tõsiduse, statistika ja
matemaatika, ahhetama ajava rumaluse paraadi juures oskab Ben Goldacre
täiesti tõsiseltvõetavat ja akuraatset teadust esitada lõbusalt,
ladusalt ja kohati lausa ülevoolavalt.
Tegelikult on mu lugemissoovitus eriti just ajakirjanikele suunatud,
sest nende käes on vastutus ja võim paljundada ja levitada teavet läbi
isikliku prisma. Ja nagu raamatust ilmekate näidete toel selgub, võib
see teave kas tappa või päästa.
Kirjastuse loal esitan siin autori sissejuhatuse kui stiilinäite ja
lühiülevaate raamatu sisust. Peab veel mainima, et eestikeelne versioon
sisaldab peatükki, mida originaalis seoses ühe pika ja tüütu
kohtuasjaga ei olnud, kuid sellestki kohtuasja põhjuseks olnud asjast
saab raamatust pikemalt lugeda.


Sissejuhatus

Las ma räägin teile, kui hulluks on olukord muutunud. Lastele
õpetatakse igapäevaselt, et kui nad jõnksutavad pead üles-alla, siis
see suurendab verevarustust eesmistes ajusagarates ja aitab nii
paremini keskenduda. Neile räägitakse, et kui nad hõõruvad oma sõrmi
erilisel teaduslikul viisil üksteise vastu, siis see parandab
„energiavoolu“ kehas. Ja veel, et valmistoit ei sisalda vett ning kui
nad hoiavad vett keele peal, siis see niisutab aju otse suulae kaudu.
Seda kõike räägivad neile nende õpetajad tuhandetes Briti riiklikes
koolides. See on osa erilisest harjutuste programmist, mida nimetatakse
ajuvõimlemiseks (Brain Gym). Me pühendame käesolevas raamatus
osa aega nendele nii öelda harjutustele ja mis veel olulisem – nendele
nõdrameelsetele meie haridussüsteemis, kes seda programmi toetavad.
See raamat ei ole vaid lihtsate absurdsuste kogumik, vaid järgib oma ülesehituses loomulikku crescendo’t.
Alustades petiste rumalusest ja tavameedia poolt nendele omistatud
tõsiseltvõetavusest, jätkates 30 miljardi naelase toidulisanditööstuse
trikkidega ja 300 miljardi naelase ravimitööstuse pahelisuse teemaga,
jõuame teadustulemuste kajastamises valitseva traagilise olukorra tõttu
juhtumiteni, kus inimesed on sattunud vanglasse, muutunud naerualusteks
või surma saanud ainult sellepärast, et meie ühiskonnas on levinud
vähene arusaamine statistikast ja tõendusmaterjalist.
Pool sajandit tagasi, kui C. P. Snow esitas oma kuulsa teaduse ja
humanitaaria vahekorda käsitleva loengu „Kaks kultuuri“, humanitaarid
lihtsalt eirasid teadlasi. Tänapäeval on arstid ja teadlased sattunud
vastamisi ülekaaluka ja neist paremini relvastatud inimeste leegioniga,
kes leiavad, et neil on õigus avaldada arvamust tõendusmaterjalide
kohta – mis iseenesest on imetlusväärne ambitsioon – vaevumata
seejuures kõnealuste teemade kohta põhiteadmisi hankima.
Teile räägiti koolis kemikaalidest katseklaasides, liikumist
kirjeldavatest võrranditest ja võib-olla midagi ka fotosünteesist –
mida käsitleme hiljem lähemalt. Aga väga tõenäoliselt ei räägitud teile
mitte midagi surmast, riskist, statistikast ega teadusest nende asjade
kohta, mis võivad teid tappa ja mis ravida. Meie kultuuris on suur
tühimik: tõenduspõhine meditsiin on olulisemaid rakendusteadusi, mis
hõlmab mõningaid viimase kahe sajandi kõige targemaid ideid ning on
päästnud miljoneid elusid, aga Riiklikus Teadusmuuseumis ei ole selles
valdkonnas mitte ühtegi eksponaati.
Põhjuseks ei ole huvipuudus. Me armastame tervise teemat hullupööra
– pool kõigist meedias avaldatavatest teadusteemalistest lugudest
puudutavad meditsiini – ning meid pommitatakse pidevalt teaduslikena
tunduvate väidete ja lugudega. Aga nagu te varsti näete, saame oma
informatsiooni nendelt samadelt inimestelt, kes on korduvalt tõestanud,
et nad ei suuda teaduslikke tõendeid näha, tõlgendada ega
usaldusväärselt edasi anda.
Enne jätkamist lubage, et teen kokkuvõtte sellest, millest edasises juttu tuleb.
Kõigepealt vaatame, mida tähendab eksperimendi läbiviimine,
tulemuste oma silmaga nägemine ja hinnangu andmine sellele, kas
tulemused sobivad antud teooriaga või on mõni alternatiivne teooria
parem. Need esimesed sammud võivad teile tunduda lapsikud ja üleolevad
– toodud näited on tõepoolest värskendavalt absurdsed, kuid tavameedias
on neid kõiki püütud esitada usutavatena ja autoriteetsetena. Vaatame
ka meie kehade kohta esitatud teaduslikena tunduvate lugude köitvust
ning segadust, mida need lood võivad tekitada.
Seejärel läheme edasi homöopaatiaga – mitte seetõttu, et homöopaatia
oleks tähtis või ohtlik. Homöopaatia pole kumbagi, kuid kujutab endast
ideaalset mudelit tõenduspõhise meditsiini õpetamiseks. Sest lõppude
lõpuks pole homöopaatia tabletid muud kui väikesed mõjuaineteta
suhkrutabletid, mis näivad siiski avaldavat toimet. Seega nad
kehastavad kõike, mida teil on vaja teada ravimeetodi ausast
testimisest ja sedagi, kuidas meid saab panna uskuma, et mingi
ravimeetod on tõhusam kui tegelikult. Te saate teada, kuidas teste
korralikult läbi viia ja kehvasti tehtud teste ära tunda. Tagaplaanil
peidab end platseeboefekt, mis on inimese tervenemise vast kõige
hämmastavam ja vääritimõistetum aspekt ning on midagi palju enamat kui
vaid suhkrutabletid. See on intuitsioonile vastukäiv, kummaline ja
kujutab endast meele abil keha tervendamise tõelist lugu ning on palju
huvipakkuvam kui mis tahes väljamõeldud mõttetused kvantenergia
terapeutilistest mustritest. Vaatame üle tõendid platseeboefekti mõjust
ja laseme teil oma peaga järeldused teha.
Seejärel jätkame suuremate tegijatega. Toitumisnõustajad on
alternatiivterapeudid, kuid mingil viisil on nad suutnud liigitada end
teadusetegijateks. Nende vead on palju huvitavamad kui homöopaatide
omad, sest neis on tõepoolest terake teadust. See teeb
toitumisnõustajate eksimused mitte ainult huvitavamateks, vaid ka
hirmutavamaks. Petturite tegelik ohtlikkus ei seisne klientide
võimalikus surmas (eks vähesel määral esineb neidki juhtumeid, kuigi
sellest pidevalt leierdamine oleks juhmivõitu), vaid asjaolus, et nad
õõnestavad süstemaatiliselt üldsuse arusaama tõendusmaterjali olemusest.
Näeme oma silmaga retoorilist mustkunsti ja amatöörlikke vigu, mis
on teid toidu ja toiteväärtuste osas korduvalt eksiteele viinud. Samuti
näeme, kuidas see uus tööstusharu juhib inimesi kõrvale tegelikest
eluviisis peituvatest ja halba tervist põhjustavatest ohuteguritest kui
ka seda, kuidas see vähemmärgatavalt kuid sama ärevusttekitavalt
mõjutab meie arusaamu endast ja oma kehast, nimelt laialt levinud viisi
näol sotsiaalseid ja poliitilisi probleeme meditsiiniliste
probleemidena käsitleda, neid reduktsionistlik-biomeditsiinilisse
raamistikku suruda ning neile probleemidele tarbekaupadeks muudetud
lahendusi pakkuda. Viimaste näideteks on igasugused tabletid ja moekad
dieedid. Ma esitan teile tõendeid selle kohta, et ehtsa akadeemilise
toitumisalase teadustöö kõrval imbub Briti ülikoolidesse ka
hämmastavalt suur valede arusaamade tulv. Samuti leiate sellest raamatu
osast riigi lemmikdoktori Gillian McKeithi. Seejärel lahkame samade
vahendite abil päris meditsiini ja vaatame, milliseid trikke kasutab
ravimitööstus, et arstidele ja patsientidele „kotti pähe tõmmata“.
Pärastpoole uurime, kuidas meedia edendab avalikkuse väärarusaamu
teadusest, samuti uurime nende kõikumatut kirge mõttetute, sisutute
lugude vastu ning põhilisi eksiarusaamu statistika ja tõendite kohta –
need selgitavad, miks me üleüldse teadust teeme: selleks, et mitte
lasta oma üksikkogemustel ja eelarvamustel endid eksiteele viia.
Raamatu minu jaoks kõige murelikukstegevamas lõpuosas näeme, kuidas
kõrgetel mõju- ja võimupositsioonidel olevad inimesed, kes peaksid
olema targemad, teevad ikkagi põhimõttelisi vigu, millel on ka rängad
tagajärjed. Samuti näeme, kuidas meedia moonutas küüniliselt tõendeid
kahe konkreetse tervisekaitsepaanika juhtumi korral ning jõudis sellega
lausa ohtlike ja ausalt öeldes grotesksete mõõtmeteni. Teie ülesandeks
on mõista, kui uskumatult levinud sellised asjad on, ning samas ka
mõelda, mida te saaksite selles osas ette võtta.
Ei saa veenda inimest loobuma arvamusest, mida tal ei ole. Raamatu
läbilugemise järel on teil vahendid võitmaks mis tahes vaidlust, mille
te algatate – või vähemasti saamaks sellest aru – olgu siis
vaidlusteemaks imeravi, MMR liitvaktsiin, suurte ravimifirmade
pahelisus, tõenäosus, et ühel või teisel köögiviljal on võime vähki ära
hoida, teadusest rääkivate lugude ülemäärane lihtsustamine, kaheldavad
tervisekaitsepaanikad, üksiklugude kasutamine tõendusmaterjalina, keha
ja vaimu seosed, irratsionaalsuse teaduslik käsitlus, igapäevaelu
meditsiiniliseks muutmine või muu taoline. Te saate tõendeid mitmete
väga populaarsete valede kohta ja omandate kasulikku teavet
uurimistööst, tõendusmaterjalide tasemetest, erapoolikusest,
statistikast (rahu, ainult rahu), teaduse ajaloost, teadusevastastest
liikumistest ja petistest. Samuti leiate raamatust mõningaid
hämmastavaid lugusid, mida loodusteadused meile maailma kohta
jutustavad.
Garanteerin, et raamatu läbilugemine ei ole üldse raske, sest see on
ainuke teadusealane õppetund, kus rumalaid vigu teevad teised, mitte
teie. Ja kui te lõpuks olete ikkagi arvamusel, et minuga ei saa
nõustuda, siis olete saanud kasu vähemalt niipalju, et kuigi te ikkagi
eksite, eksite te kaugelt suurema teatraalsuse ja elegantsiga kui te
seda praegu suudaksite.
Ben Goldacre
Juuli 2008
(c) Ben Goldacre 2008
(c) Tõlge eesti keelde: Kadri Koitsaar ja kirjastus NoriaBooks 2009
Raamatuid saab hinnaga 150 kr postikulu tellida aadressilt kadri@noriabooks.com või helistades telefonile 5845 3452. Vaata ka Noriabooks blogi.
Allikas:http://www.skeptik.ee/index.php/2009/11 ... ahateadus/

Vasta