Küsimus gaasi ruumala ja üleslükkejõu kohta

Vasta
Sõnum
Autor
Blackout
Postitusi: 2
Liitunud: 03 Jaan 2012, 16:55
Haridustase (kraad): kesk
Eriala ja kursus: meister

Küsimus gaasi ruumala ja üleslükkejõu kohta

#1 Postitus Postitas Blackout » 03 Jaan 2012, 17:00

Mure siis järgmine, Tarvis oleks ainet/gaasi, mis suudab tõsta vabas õhus asju. nagu nt heelium.
Kas on olemas ainet/gaasi, mis suudab nt mahuga 1 liiter tõsta 0,1 kg või enam?

mis gaas see oleks ja kust saab?

Terv. Blackout

rubiidium
Foorumi keemik
Postitusi: 133
Liitunud: 15 Okt 2011, 16:18
Haridustase (kraad): kõrg

Re: Palun targemate abi

#2 Postitus Postitas rubiidium » 03 Jaan 2012, 19:18

Kahjuks ei ole see võimalik ühegi gaasiga saavutada. Maksimaalne üleslükkejõud õhus on ligikaudu 1 GRAMM liitri kohta. Parim gaas selleks on vesinik, ka heelium on hea. Kuum õhk ka sobib hästi aga üle selle teoreetilise maksimumi üleslükkejõudu ei saa ühegi gaasiga saavutada.
Vees ei oleks aga sellega probleemi. Max üleslükkejõud vees on 1 kilogramm liitri kohta.

tauri
Saidi administraator
Postitusi: 453
Liitunud: 06 Sept 2010, 13:50
Haridustase (kraad): Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja

Re: Palun targemate abi

#3 Postitus Postitas tauri » 03 Jaan 2012, 20:00

Väike lühike arvuline seletus ka.
Õhu molaarmass on umbes 29 g/mol, vesiniku molekuli (H2) molaarmass 2 g/mol. Erinevus on 14,5 korda. Normaaltingimustel on mis tahes gaasi molaarruumala Vm=22,4 dm3/mol (st ühe mooli gaasi ruumala on 22,4 dm3)

Te andsite oma küsimuses ette, et ruumala peab olema 1 dm3. Järgnevalt tuleb leida, mitu mooli on ühes 1 dm3 gaasis.
1dm3:22,4 dm3/mol=1/24 mol (kuupdetsimeetrid taanduvad)

Üks liiter mistahes gaasi (dm3) sisaldab alati 1/24 mooli. Järgnevalt arvutame, kui suur on 1 dm3 vesiniku mass. Vesinik sai valida selle pärast, kuna see on kõige kergem gaas.
1/24 mol * 2 g/mol= 1/12 g

Kui suurt on sellise koguse vesiniku üleslükkejõud? Üles suudab lükata selline kogus vesinikku sellist massi, mis ei ületa õhu molaarmassi, st 14,5 korda enam oma massist. Sealt tulebki see umbes üks gramm, mida rubiidium mainis.

Argielust teame, et heeliumiga täidetud õhupall läheb aja jooksul tühjaks. Mingil hetkel langeb õhupall alla, st sel hetkel ei suuda selline kogus heeliumi teda ümbritsevat kummi üleva hoida. Heeliumi üleslükkejõud on umbes 7 korda suurem tema enda massist. Hindenburg sisaldas 200000 m3 ehk 200 miljonit dm3 vesinikku, et sellist suurt õhulaeva üleval hoida.

Blackout
Postitusi: 2
Liitunud: 03 Jaan 2012, 16:55
Haridustase (kraad): kesk
Eriala ja kursus: meister

Re: Küsimus gaasi ruumala ja üleslükkejõu kohta

#4 Postitus Postitas Blackout » 03 Jaan 2012, 20:22

tänan tähelepanu eest, sain omale vastuse.

Vasta