1) Süsivesinikud koosnevad..., 1n...?
Süsivesinikud, nagu ka nimi ütleb, koosnevad süsinikust ja vesinikust. Neid liigitatakse alkaanideks (sisaldavad molekulis ainult üksiksidemeid), alkeenideks (sisaldavad molekulis vähemalt ühte kaksiksiset), alküünideks (sisaldavad molekulis vähemalt ühete kolmiksidet) ja areenideks (sisaldavad molekulis vähemalt ühte aromaatset tuuma). Igale liigile on iseloomulikud ainult neile omased reaktsioonid.
pdf fail
2) Alkoholide koostiselemendid on: ...., 1n...?
Alkoholid koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega.
Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga.
Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'.
Vikipeedia
3) Orgaanilised happed koosnevad elementidest ...., 1n....?
Orgaanilised happed koosnevad, kui siin karboküsüülhappeid silmas peeti, süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Tuletaks siinkohal meelde, et happed on ained, mis võivad loovutada prootoni (H
+-iooni).
Orgaanilised happed on orgaanilised ühendid, mis ilmutavad happelisi omadusi.
Enamtuntud on karboksüülhapped, mille happelisus on seotud karboksüülrühmaga –COOH. Sulfoonhapped, mis sisaldavad –S(O)2OH rühma on üldiselt veelgi tugevamad happed.
On veel rida orgaanilisi ühendeid, mis ilmutavad nõrgalt happelisi omadusi. Näiteks –OH ja –SH rühmi sisaldavad ühendid nagu alkoholid, tioolid, enoolid, fenoolid jt.
Orgaanilised happed kuuluvad valdavalt nõrkade hapete hulka ja on põhiliselt vees lahustumatud, välja arvatud madala molekulkaaluga happed nagu sipelghape ja piimhape.
Vikipeedia
4) Tunnusrühmadeks on: a) alkoholil..., 1n...; b) org. happel..., 1n...?
a) alkoholi on tunnusrühmaks hüdroksüülrühm - OH.
b) orgaaniliste hapete tunnusrühmaks karboksüülhapete näitel on karboksüülrühm - COOH.
5) Tunnussilpideks on: a) alkoholil..., 1n...; b) alkeenil..., 1n...; c) alküünil..., 1n...; d) org. happel..., 1n...?
a) Alkoholidel on tunnusrühmaks järelliide ool
b) alkeenidel een
c)alküünidel üül
d)orgaanilistel hapetel, kui siin mõeldakse karboksüülhappeid, siis hape
6) Millised (mitmik-) sidemed esinevad: a) küllastunud, b) küllastumata C-ühendeil?
Vaata esimest küsimust
7) Üldvalemid: a) CnH2n+2; b) CnH2n; c) CnH2n-2; d) R-OH; e) R-COOH kuuluvad alkoholile, alkaanile, org.happele, alkeenile, alküünile?
etaan (alkaan) - C
2H
6
eteen (alkeen) - C
2H
4
etüün (alküün) - C
2H
2
etanool (alkohol) - CH
3CH
2OH
etaanhape (karboksüülhape) - CH
3COOH
Võrdle neid ja saad vastuse kätte.
8) Pane valem ja nimetus kokku: a) etaan, b) etanool, c) eteen, d) äädikhape, e) metaan, f) süsihappegaas, g) glütserool, h) sipelghape. 1)C2H6, 2)C2H5OH, 3)C2H4, 4)CH4, 5)CH3COOH, 6)CO2,
Kui kahteld milleski, siis
Vikipeedia on suureks abiks - kõikide nende ainete seletused on seal olemas.
9) Mis on orgaaniliste ainete põlemissaadusteks? a) O2 külluses, b) O2 puudusel?
Üheks saaduseks mõlemal juhul on vesi. Teine saadus on erinev. See on ka eluliselt väga tähtis teadmine, sest selle pärast ei tohi ahjuust ja siibrit sulgeda, kui puud pole täielikult ära põlenud - eraldub CO. Kolmanda ainena võib eralduda süsinik. Hapniku külluses eraldub süsihappegaas.
10) Mida suurem C-sisaldus org.ühendis, seda tahmavam/valgustav leek?
Mida suurem on süsinike aatomite arv ja mida väiksem on vesinike aatomite arv, seda tahmavam on leek. Näiteks C2H2 on tavatingimustel tahmava leegiga, kuigi seal on ainult kaks süsinikku.
Kuid ma ei saanud aru, mille jaoks on need "1n" seal küsimustes.
1n tähendab vist 1 näide
