Perioodilisus

Ülesannete lahendamisel tekkivate probleemide lahendamine
Vasta
Sõnum
Autor
Jaanika
Postitusi: 19
Liitunud: 03 Okt 2012, 20:17
Haridustase (kraad): kutsekeskharidus

Perioodilisus

#1 Postitus Postitas Jaanika » 08 Okt 2012, 22:20

Milliste lihtainete suhtes käitub fosfor redutseerijana, millise suhtes oksüdeerijana: a) O2 b) Ca c) S d) Al e)B
Ja oksüdatsiooniastmed


Kas nee on õiged:
a) F+ O2= FO2 OKSÜDEERUB
b) F+Ca= CaF REDUTSEERIJA
c) F+ S= FS OKSÜDEERUB
d) F+ Al= AlF OKSÜDEERUB
e) F+ B= BF OKSÜDEERUB

tauri
Saidi administraator
Postitusi: 453
Liitunud: 06 Sept 2010, 13:50
Haridustase (kraad): Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja

Re: Perioodilisus

#2 Postitus Postitas tauri » 09 Okt 2012, 19:26

Siin on mõningad vead. Fosfori tähis on P.
P_F_tahistus.JPG
P_F_tahistus.JPG (28.71 KiB) Vaadatud 13584 korda
Fosfor käitub alati oksüdeerijana metallide suhtes. Mittemetallidega reageerides tuleb vaadatak elektronegatiivsust, et teada saada, kumb elektrone enda poole suurema jõuga tõmbab.
a) P+ O2 → F2O5 (õigem oleks kirjutada P4O10) Fosfor loovutab elektrone, seega on redutseerija.
b) Ca+P → Ca3P2 Forfor liidab elektrone, seega on oksüdeerija.
c) P+S→P4S10 Fosfor annab elektrone, ära, seega on redutseerija
d)Al+P→AlP Fosfor liidab elektrone, seega on oksüdeerija
e)B+P→BP Forfor liidab elektrone, seega on oksüdeerija.

Elektronegatiivsust saad vaatata siit.

Jaanika
Postitusi: 19
Liitunud: 03 Okt 2012, 20:17
Haridustase (kraad): kutsekeskharidus

Re: Perioodilisus

#3 Postitus Postitas Jaanika » 09 Okt 2012, 20:16

tauri kirjutas:Siin on mõningad vead. Fosfori tähis on P.
P_F_tahistus.JPG
Fosfor käitub alati oksüdeerijana metallide suhtes. Mittemetallidega reageerides tuleb vaadatak elektronegatiivsust, et teada saada, kumb elektrone enda poole suurema jõuga tõmbab.
a) P+ O2 → F2O5 (õigem oleks kirjutada P4O10) Fosfor loovutab elektrone, seega on redutseerija.
b) Ca+P → Ca3P2 Forfor liidab elektrone, seega on oksüdeerija.
c) P+S→P4S10 Fosfor annab elektrone, ära, seega on redutseerija
d)Al+P→AlP Fosfor liidab elektrone, seega on oksüdeerija
e)B+P→BP Forfor liidab elektrone, seega on oksüdeerija.

Elektronegatiivsust saad vaatata siit.

Kuidas need indeksid saadakse alla.Mille järgi ma seda vaatan?Muidu saan juba enamvähem aru.

tauri
Saidi administraator
Postitusi: 453
Liitunud: 06 Sept 2010, 13:50
Haridustase (kraad): Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja

Re: Perioodilisus

#4 Postitus Postitas tauri » 09 Okt 2012, 20:52

Seda paari lausega ära ei seleta, aga keemiliste valemite koostamine ei ole keeruline tegevus. Väga palju abi on perioodilisuse tabelist. Kui vaatad perioodilisuse tabelit, siis näet, et seal on IA, IIA, IIIB jne. IA ja IIA rühma puhul näitavad need oksüdatsiooniastet. Võtame näiteks LiCl. Liitiumi oksüdatsiooniaste on üks, seda näitab ka rühma number IA. CaCl2 on IIA rühmas. See kaks liigub kloori taha ja kloori üks liigub kaltsiumi ette, aga ühte ei kirjutata. Kloor ise on VIIA rühmas. Nüüd oleks aeg, mainida, mida need I,II...VII tähendavad. Need tähistavad, mitu elektroni on viimasel elektronkihil. See on kiht, millelt element saab elektron ära anda või liita. Tuleme tagasi LiCl juurde. Liitium on IA rühm nagu sai manitud. Metallid on alati elektronide loovutajad, kloor saab ühe elektroni juurde. Üritatakse saavutada selline olukord, et viimasel elektronkihil oleks kaheksa elektroni või oleks täitsa tühi. Liitium anids oma ühe elektroni ära, seega elektronkiht on täiesti tühi. Klooril pole soodne seitset elektroni ära anda, seega tema liidab ühe elektroni. Kuna elektron on negatiivse laenguda, sealt tulevad ka need oksüdatsiooniastmed: liitiumil on oksüdatsiooniaste pluss üks ja klooril miinus üks.

Paaril elemendil on peaaegu alati üks oksüdatsiooniaste ja see tuleb meelde jätta. Nendeks on hapnik, mille oksüdatsiooniaste on miinus kaks (-II); vesinik, mille oksüdatsiooniaste on peaaegu alati pluss üks (+I).

B-rühma elmentidel on oksüdatsiooniastmeks tavaliselt üks või kaks. Seal ei kehti samad reeglid, mis A-rühma elementide puhul.

Väga palju abi on perioodilisuse tabeli taga oleval lahustuvuse teabelil, kus osade elementide ja happejääkanioonide oksüdatsiooniastmed on ära näidatud.

Kui inglise keelt oskate, siis siin on järgnevas videos väike seletus.
http://www.youtube.com/watch?v=vscoYh6m46M

Jaanika
Postitusi: 19
Liitunud: 03 Okt 2012, 20:17
Haridustase (kraad): kutsekeskharidus

Re: Perioodilisus

#5 Postitus Postitas Jaanika » 11 Okt 2012, 18:55

tauri kirjutas:Seda paari lausega ära ei seleta, aga keemiliste valemite koostamine ei ole keeruline tegevus. Väga palju abi on perioodilisuse tabelist. Kui vaatad perioodilisuse tabelit, siis näet, et seal on IA, IIA, IIIB jne. IA ja IIA rühma puhul näitavad need oksüdatsiooniastet. Võtame näiteks LiCl. Liitiumi oksüdatsiooniaste on üks, seda näitab ka rühma number IA. CaCl2 on IIA rühmas. See kaks liigub kloori taha ja kloori üks liigub kaltsiumi ette, aga ühte ei kirjutata. Kloor ise on VIIA rühmas. Nüüd oleks aeg, mainida, mida need I,II...VII tähendavad. Need tähistavad, mitu elektroni on viimasel elektronkihil. See on kiht, millelt element saab elektron ära anda või liita. Tuleme tagasi LiCl juurde. Liitium on IA rühm nagu sai manitud. Metallid on alati elektronide loovutajad, kloor saab ühe elektroni juurde. Üritatakse saavutada selline olukord, et viimasel elektronkihil oleks kaheksa elektroni või oleks täitsa tühi. Liitium anids oma ühe elektroni ära, seega elektronkiht on täiesti tühi. Klooril pole soodne seitset elektroni ära anda, seega tema liidab ühe elektroni. Kuna elektron on negatiivse laenguda, sealt tulevad ka need oksüdatsiooniastmed: liitiumil on oksüdatsiooniaste pluss üks ja klooril miinus üks.

Paaril elemendil on peaaegu alati üks oksüdatsiooniaste ja see tuleb meelde jätta. Nendeks on hapnik, mille oksüdatsiooniaste on miinus kaks (-II); vesinik, mille oksüdatsiooniaste on peaaegu alati pluss üks (+I).

B-rühma elmentidel on oksüdatsiooniastmeks tavaliselt üks või kaks. Seal ei kehti samad reeglid, mis A-rühma elementide puhul.

Väga palju abi on perioodilisuse tabeli taga oleval lahustuvuse teabelil, kus osade elementide ja happejääkanioonide oksüdatsiooniastmed on ära näidatud.

Kui inglise keelt oskate, siis siin on järgnevas videos on väike seletus.
http://www.youtube.com/watch?v=vscoYh6m46M

Kuidas see P4O10) saadakse? Kui O on alati -II .Kuidas ma saan siis sellise tulemuse.Muidu teistes kõigest saan aru.

tauri
Saidi administraator
Postitusi: 453
Liitunud: 06 Sept 2010, 13:50
Haridustase (kraad): Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja

Re: Perioodilisus

#6 Postitus Postitas tauri » 12 Okt 2012, 11:37

Ma ei tahtnud väga keeruliseks minna. P4O10 on mõnes mõttes erand, kuna esineb dimeerina. Dimeer on keemias kahe identse molekuli ühinemisprodukt. Ehk teisisõnu, P4O10 koosneb kahest P2O5'st. Hapnikul on ikka oksüdatsiooniase -II.

Jaanika
Postitusi: 19
Liitunud: 03 Okt 2012, 20:17
Haridustase (kraad): kutsekeskharidus

Re: Perioodilisus

#7 Postitus Postitas Jaanika » 12 Okt 2012, 23:57

Kirjuta iooniline elektronvalem ja ruutskeem.

Kas see õieti lahentatud?
Manused
valem.jpg
valem.jpg (34.89 KiB) Vaadatud 13568 korda

tauri
Saidi administraator
Postitusi: 453
Liitunud: 06 Sept 2010, 13:50
Haridustase (kraad): Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja

Re: Perioodilisus

#8 Postitus Postitas tauri » 13 Okt 2012, 00:42

Õige. Viimast tühja s-orbitaali ei pea elektronvalemisse kirja panema, aga see ei ole ka viga.

Vasta