Video vaatamiseks kliki pildil. Kõik arutelu seoses selle videoga siia teemasse.


Söe põlemine sulas kaaliumnitraadis
Hapniku saamiseks kuumutati tahket kaaliumnitraati-KNO₃. Kuumutamisel KNO₃ esmalt sulab, seejärel aga hakkab lagunema. Sulast soolast eraldub väikeste gaasimullidena hapnik:
2KNO₃→2KNO₃+O₂
Sulasse kaaliumnitraati visati söetükk (ahjusüsi), mis hakkab eralduvas hapnikus põledes intensiivselt hüplema:
C+O₂→CO₂
NB! Hõõguv söetükk võib reaktsiooninõust välja hüpata!
Järgnevalt näidati sama reaktiooni teisest aspektist lähtuvalt. Kahte katseklaasi, milles oli sula kaaliumnitraat, viidi erineva poorsusega (e kokkupuutepinna suurusega) söetükikesed. Ühes katseklaasis olevasse sulasse soola viidi grafiiditükk, teise katseklaasi aga ahjusöe tükk.
Ahjusüsi on poorse struktuuriga ning suure eripinnaga (reaalse ja näiva pindala suhe on suur), tema kokkupuutepind sula soolaga on suurem. Grafiidi eripind on oluliselt väiksem. Sellest tulenevalt põleb ahjusüsi sulas kaaliumnitraadis märgatavalt intensiivselmalt kui grafiit.