Tõepoolest, vask on metallina kunsti loojate lemmik. Vasest loodud esemed peavad ümbritseva keskkonna keemilistele mõjudele paremini vastu kui näiteks raudesemed. Seega on suure vaevaga saavutatud tulemust võimalik säilitada. Vikerkaar, mis veepiiskade valgustamisel tekkib, võib küll värvikirevam olla, aga säilitada seda küll ei õnnestu. Vase püsivus tuleneb tema keemilisest inertsusest aga ta reageerib siiski mitmete ainetega ja aineid, mis reaktsiooni tulemusena tekib on üsna laias värvivalikus. Inertsusest tulenevalt ei toimu kahjuks reaktsioonid hetkega. Seega vaatemängude korraldamiseks ei ole palju võimalusi. Kuid nagu ikka keemias, temperatuur kiirendab reaktsiooni. Seepärast kombineerivad kunstnikud kemikaalidega töötlemist kuumutamisega. Sellisel juhul võib küll kohe tulemust näha. Lisatud ka üks väike pildike kuumutamisega saavutatud värvidest.
- Kuumutatud vask
- kuumutatud vask.jpg (27.77 KiB) Vaadatud 13391 korda
Üldnimetus vase pinnale tekkivale kihile on paatina ja sellele annavad värvi kloriidid (roheline), ammooniumsulfiid (sinine - must), kaaliumsulfiid (pruun – must), muud sulfiidid (pruun), vasknitraat (sinine – roheline), raudnitraat (kollane – pruun). Kui paatina moodustamine toimub koos kuumutamisega on värvide valik veelgi suurem, kuni valgeni välja. Nagu näha on puht matemaatiliselt võimalik suures hulgas erinevaid kombinatsioone. Ühest küljest annab see palju vabadust loominguks, teisest küljest on tulemus praktiliselt kontrollimatu ja ette ennustamatu. Samale esemele mitmete värvide saamiseks on vaja erinevaid aineid mitte kokku segada vaid just eraldada teineteisest. Sest, piltlikult selgitades, kui üks kemikaal annab reageerimisel näiteks sinise ühendi ja teine kollase ning kui reaktsioon toimub ühes ja samas punktis vase pinnal, siis on sinine aine samas punktis kus kollane aine ja me näeme neid koos ehk nende koostoimel tekkinud rohelist värvi. Ehk siis kahe värvi asemel ühte niiöelda „keskmist“ värvi. Ja eriti, kui reageerivad kemikaalid on lahustena, siis moodustuvad ka nende ainete reageerimise saadused ühtlaselt kogu pinnal ehk siis segunevad kõik kokku üheks ühtlaseks „halliks“ massiks. Selleks, et anda võimalust kemikaalidel erinevalt toimida pinnale kasutatakse mitmesuguseid täiteaineid (keemiliselt pasiivsed: liiv, riie, paber, õlid; põhimõtteliselt mistahes materjal, mida annab vase pinnaga kontakti panna). Riide või ka mistahes muu tahke (vedela või ka isegi gaasilise) täiteaine kasutamine tagab just selle vajaliku ebakorrapärase kontakti vase pinnaga. Selle tulemusena mõned piirkonnad vasel saavad rohkem mõjutatud kemikaalist ja teised vähem. Kuna värvus sõltub reaktsiooni tulemusena tekkinud aine kihi paksusest, see aga sõltub reageerimise ajast, tekivadki erinevad värvid. Siin on kunstnikul vaja lihtsalt oma fantaasiat kasutada ja katsetada kannatlikult. Lisasin ka mõned näited, milliseid tulemusi võib saada. Kasutatud on vaskplaati ja vabal valikul erinevaid koduses majapidamises saada olevaid kemikaale koos mitmesuguste (inertsete) täiteainetega, mis veelgi rohkem kaootilisust lisavad. Ained segatakse vastavalt kunstniku fantaasiale, kantakse mingil vabalt valitud viisil vaskplaadile ja jäetakse mõneks ajaks reageerima. Otseseid soovitusi on siin väga raske anda. Lihtsalt kasutada natuke loogilist mõtlemist ja kui tulemus ei meeldi, saab vase pinna puhtaks lihvida ja uuesti proovida. Muuhulgas kasutatakse ka õlivärve kemikaalidele juurde segamiseks. Ühest küljest püüab lahustumatu õlivärv vees lahustunud kemikaalist lahku hoida, moodustades erinevaid tilgakujulisi saarekesi. See varieerib kemikaali kokkupuutealasid vase pinnal. Teisest küljest annab õlivärv lisaks ka teisi värvitoone teosele.
- oksiid1.jpg (16.7 KiB) Vaadatud 13391 korda
- oksiid2.jpg (20.21 KiB) Vaadatud 13391 korda
Veel tahaks lisada kemikaalide kokkusegamise kohta, et tõesti tasub olla ettevaatlik. Naljaga pooleks öeldult olevat keemikute viimaseks lauseks „ Ja nüüd lisame veel natuke seda ainet...“ Eriti tahaks hoiatada kloori sisaldava kodukeemiaga eksperimenteerimise eest.
Kemikaalide hankimine on jah üks tõsine teema. Need ju suures osas mürgid ja inimese tervise ning keskkonna eest hoolitsevad võimud on teinud reaktiivide hankimise küllalt tülikaks. Ja hinnad on enamasti ka väga krõbedad. Näiteks nikkelsulfaat 90EUR/kg. Saab ka 100g aga siis veel kallim. Siin foorumis on eraldi teema Katsevahendid, kus on ka mainitud muid võimalusi reaktiivide saamiseks. Soovitan tutvuda. Kui on mingi konkreetne soov, siis on ehk ühiselt võimalik lahendus leida. Aga kui üldiselt öelda, siis jah, ei ole tõesti lihtsat, odavat ja mugavat võimalust kemikaale saada.