Euroopa Liidu plaan tõsta biokütuste osakaalu põhjustab suurema hulga kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamise, näitavad värsked arvutused.
Esimene sõltumatu analüüs näitab, et strateegia Euroopa 2020 eesmärgid võivad selleni viia, et biokütuste kasutamisest tulenev kasvuhoonegaaside emissioon võib suureneda enam kui kaks korda, kirjutas New Scientist.
Arvutused näitavad, et selle plaani elluviimiseks ja eurooplaste toitmiseks tuleb miljoneid hektareid maad muuta põllumaaks, et suurendada biokütuste tootmiseks vajalikku teraviljakasvatust.
Autode poolt õhkupaisatud CO2 kogus suureneks biokütuste kasutamise tagajärjel kaks korda võrreldes sellega, kui jäädaks endiselt kasutama naftast toodetud bensiini ja diiselkütust.
Euroopa Liit otsustas 2007. aastal, et aastaks 2020 tuleb atmosgääri paisatavate kasvuhoonegaaside koguseid vähendada 20 protsendi võrra ning ühe meetmena nähti ette sõidukite poolt kasutatava kütuse osas biokütuste osakaalu tõstmist 10 protsendini.
Juba siis protesteerisid keskkonnaorganisatsioonid selle vastu, väites, et arvutuste juures ei võetud arvesse biokütuste jaoks vajaliku taimemassi kasvatamiseks ja inimeste toitmiseks vajaliku põllumajandusmaa suurendamise kaudseid mõjusid.
Euroopa Liidu 23 liikmesriiki 27st on andnud teada, kuidas nad kavatsevad strateegia Euroopa 2020 poolt seatud eesmärke täita.
Londonis ja Brüsselis asuv Euroopa keskkonnapoliitika instituut (IEEP) arvutas selle põhjal välja, milline on selle mõju maakasutusele.
Arvutused näitasid, et biokütuse kasutamise osakaalu suurendamiseks ja inimeste toitmiseks tuleb muuta 4,1 kuni 6,9 miljonit hektarit maad põllumaaks ning siin probleem peitubki.
See tähendaks metsade raiet ning rohumaade üleskündmist, mis põhjustaks maapinnas ja taimestikus peituva süsihappegaasi õhku sattumist.
Euroopa keskkonnauuringute instituut väidab, et sellises ulatuses põllumaa osakaalu suurendamine muudab naftal baseeruvate kütuste asendamise biokütusega mõttetuks ning õhku sattuva süsinikdioksiidi kogused hoopis suureneksid.
Arvutused näitavad, et ajavahemikul 2011 - 2020 kasvaks kasvuhoonegaaside emissioon võrreldes naftal baseeruvate kütuste kasutamise jätkamisega 80 kuni 167 protsenti. See on võrreldav 12 kuni 26 miljoni sõiduki teedele lisandumisega.
Vaatamata sellele on eesmärgi saavutamisega juba alustatud ning Euroopa Liit on hakanud selleks Aafrikas maad kasutusele võtma.
Maapuudus põhjustab toiduvilja ja seega ka selle saaduste hinna kasvu, nagu juhtus USAs 2008. aastal, kui bioetanooli tootmist soosiv poliitika kergitas maisi hinda.
Uuringu autori Catherine Bowyeri sõnul oleks uue põlvkonna biokütuste, mida toodetaks prügist või puidust, mõju keskkonnale praegu viljast toodetavate biokütustega võrreldes väiksem.
Allikas:
http://www.novaator.ee/ET/energia/bioku ... missioone/