Metalliks surutud vesinik annab elektrile pidurdamatu tee

Vasta
Sõnum
Autor
tauri
Saidi administraator
Postitusi: 453
Liitunud: 06 Sept 2010, 13:50
Haridustase (kraad): Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja

Metalliks surutud vesinik annab elektrile pidurdamatu tee

#1 Postitus Postitas tauri » 14 Juun 2011, 19:04

Metalliks surutud vesinik annab elektrile pidurdamatu liikumisvabaduse

Võimaluse leidmine vesiniku kokkusurumiseks nii, et see muutub metalliks, on ülijuhtivus-uuringute üheks tulipunktiks on olnud sellest ajast peale, kui teadlased aastate eest ennustasid, et läbi taolise materjali saaks elekter voolata täiesti pidurdamatult.

Arvatakse, et metallilist vesinikku leidub vedelal kujul näiteks Jupiteri ja Saturni ülivõimsa gravitatsiooniga sisemuses. Seni pole uurijail aga Maal õnnestunud staatilise kompressiooni tehnikatega vesinikku piisavalt suure jõuga kokku suruda, et seda metalliks muundada. Lööklaine-meetodid on osutunud edukaks, kuid katsed nn teemantalasitega (ingl diamond anvil cell, DAC) on näidanud, et vesinik jääb isolaatoriks ka rõhkude juures, mis on võrreldavad Maa tuumas avalduva survega.

Selle probleemi lahendamiseks on kaks Buffalo ülikooli keemikut pakkunud välja alternatiivse lahenduse vesiniku metallistamiseks: nende sõnul tuleb vesinikule lisada naatriumit. Nii loodud ühendit võib olla võimalik muundada ülijuhtivaks metalliks märksa väiksema rõhu all, vahendab PhysOrg.com.

Ajakirjas Physical Review Letters avaldatud artikkel kirjeldab Buffalo ülikooli abiprofessori Eva Zureki ja abi-järeldoktori Pio Baettigi uurimustööd.

Baettig ja Zureck leidsid, et NaH9, milles on iga üheksa vesinikuaatomi kohta üks naatriumiaatom, peaks muutuma metalliks katseliselt saavutatava rõhu, u 250 gigapaskali juures — s.o Maa keskmisest atmosfäärirõhust küll umbes 2,5 miljonit korda suurema, ent Maa tuuma 3,5 miljoni atmosfääri suurusest rõhust mõnevõrra väiksema rõhu all.

Taoline ülijuhtiv materjal, milles elekter ilma igasuguste piiranguteta liikuda saab, võiks suuresti parendada elektrivoolu ülekandmise tehnoloogiate tõhusust.

Allikas:
http://forte.delfi.ee/news/teadus/metal ... d=47770169

Vasta