Kiviõli keemiatööstuse juhtum

Vasta
Sõnum
Autor
tauri
Saidi administraator
Postitusi: 453
Liitunud: 06 Sept 2010, 13:50
Haridustase (kraad): Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja

Kiviõli keemiatööstuse juhtum

#1 Postitus Postitas tauri » 07 Sept 2010, 11:13

Kas keegi hoolib Kiviõli inimestest ja kas
nende protest keemiatööstuse poolt tekitatud keskkonnaprobleemide vastu
viib lahenduseni, millest neile mingitki leevendust saab olema? Või on
ainsaks lahenduseks tehas sulgeda, millele järgneb kohalik sotsiaalne
katastroof?
Tegemist on järjekordse vägagi keerulise juhtumiga, kus ettevõtjate
ja kohalike elanike huvid vastanduvad, kuid osaliselt ka kattuvad, sest
keemiatehase näol on tegemist peamise kohaliku tööandjaga. Eesti
Päevalehe andmeil kavatsevad kohalikud elanikud pöörduda
õiguskantsleri, keskkonnaministri ja majandusministri poole. Nii
peakski seda küsimust homme (esmaspäeval, 22. märtsil 2010) arutama
hakkama Riigikogu keskkonnakomisjon.
Kõigepealt on vajalik aru saada keskkonnaprobleemidest, millest peamisteks on õhureostus ja veereostus.
Õhureostus
Õhureostuse tõenduseks on 11. jaanuaril 2010 tehtud foto, millel on
eristatav tuule suund, peamine ohuala ja toodud välja ka põhjus –
temperatuur kõrguse suunas mitte ei lange, vaid tõuseb (inversioon). On
täiesti selge, et sellise suitsu teele jäävad inimesed on otseses ohus,
samas peamine mõjuala konkreetsel päeval ja tunnil on juhuslik – sõltub
tuule suunast, tugevusest ja temperatuuride erinevusest vertikaalses
suunas. Kõrge korstna üheks eesmärgiks on suitsugaase hajutada.
Normaaltingimustes liigub suits korstnast kõrgematesse
atmosfäärikihtidesse ning korstna lähedal elavate inimesteni ei jõua.
Kui aga esineb inversioon, siis jäävad suitsugaasid
maapinnalähedastesse kihtidesse ja mõjutavad kohalikke elanikke – suits
liigub õhutemperatuuri langemise suunas. Täpselt ette ennustada, kus
suitsu mõju on suurim, on võimatu. Nii peavadki kohalikud elanikud
lihtsalt ootama ja kartma, millal suurim mõjuala nende elu- ja
viibimiskohta tabab.
[img(300,133)]http://erikpuura.files.wordpress.com/20 ... =300&h=133[/img][img(300,152)]http://erikpuura.files.wordpress.com/20 ... =300&h=152[/img]
Inversiooni on lihtsalt lahti seletanud ilm.ee-s Jüri Kamenik.
Maapinnalähedaste atmosfäärikihtide kõige olulisem tunnus on
temperatuuri langus kõrguse suurenedes. Kui maapinna lähedal ulatub
temperatuur suvel vahel isegi üle 30 soojakraadi, siis kilomeetrite
kõrgusel valitseb korralik pakane (külma 40-65°). Normaalselt langeb
temperatuur mitu kraadi ühe kilomeetri kohta, kui tõusta ülespoole.
Sügisel ja talvel, eriti aga öösel juhtub sageli nii, et temperatuur
esialgu tõuseb kõrguse kasvades, enne kui viimaks uuesti tavapäraselt
hakkab langema. Selle tulemusena jääb suits maapinnalähedastesse
kihtidesse vangi. Inversioonil on mitmeid põhjuseid – näiteks annab
maapind tunduvalt enam soojust ära kui saab juurde
(radiatsiooniinversioon), lume kohal jahtub õhk väga kiiresti
(lumeinversioon) ning külmale õhule maapinnal tungib peale soe õhk
(sooja õhu inversioon). Mägistel aladel esineb veel ka reljeefiga
seotud inversioon – külm õhk koguneb mööda mäenõlvu nõgudesse ja gaasid
ei liigu nõost välja, näiteks nagu selle aasta jaanuaris Bergenis (Norra), kus kehtestati piirangud transpordile – pooled autod eemaldati liiklusest ja kehtestati sõidukiiruse piirangud.
Üheks kõige kohutavamaks õhureostuse juhtumiks maailmas oli Londoni
sudu detsembris 1952, mille tagajärjel hukkusid tuhanded inimesed ning
kümned tuhanded haigestusid kroonilistesse hingamisteede haigustesse.
Sündmus viis Clean Air Act’i vastuvõtmisele 1956. aastal, mille
peamiseks kiireks lahenduseks oli kivisütt kasutavate kaminate
asendamine kaugküttega ning korstnate rajamine inversioonikihist
kõrgemale ulatuvateks. Nii vähenes kohalik õhureostus ja suurenes
saasteainete kauglevi.
Eestis on küllaldaselt kompetentseid inimesi, kes võivad anda Kiviõli õhuprobleemidest täieliku pildi, näiteks Eesti Keskkonnauuringute Keskuse õhukvaliteedi juhtimise osakonna
juhataja Erik Teinemaa. Samas on selge, et fotol kujutatud sündmus ei
pruugi olla regulaarse keskkonnaseirega üldse tuvastatav – seirejaamad
võivad paikneda mujal ning proovid võivad olla võetud ajal, mil
inversiooninähtus pole tugev. Kuna fotolt nähtuv probleem on ilmne,
siis ei tohi metoodika piiratuse tingimustes väita, et probleemi ei
eksisteeri.
Põhjaveereostus
Põhjaveereostus on kahtlemata teine väga oluline probleem. Kahjuks
aga ulatuvad põhjavee reostust põhjustavad probleemid paljude
aastakümnete taha. Mäletan selgelt oma esimest ekspeditsiooni Kiviõli
poolkoksimäe piirkonda 1989. aasta kevadel ning juba siis jäi silma
vedeljäätmete paigutamine tiikidesse poolkoksimäe jalamil. Just need
vedeljäätmed on veereostuse peamiseks allikaks, mitte poolkoks ise.
Kindlasti on vajalik põhjaveereostusse allikad likvideerida. Kahjuks
sellest ei pruugi piisata, sest reostuse levik kaevudeni
põhjaveekihtides võib võtta samuti aastakümneid ning kaevudeni hakkab
jõudma kõigepealt juba aastakümneid tagasi põhjustatud reostus.
Kiviõli poolkoksimägede ümbruse põhjaveereostust on põhjalikult uurinud ja uurib ka praegu Liidia Bitjukova Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudist.
Tulevikustsenaariumid
Mis siis võib tulevikus toimuda? On kolm põhimõttelist võimalust:
1) Keemiatehas lõpetab oma töö ja kohalikud inimesed jäävad tööta;
2) Keemiatehast trahvitakse järjekordselt ning see jätkab oma tööd, midagi ei muutu;
3) Võetakse kasutusele reaalsed abinõud keskkonnamõjude
vähendamiseks ja kohalike elanike probleemid leevenduvad, tehas jätkab
oma tööd.
Samas tundub, et juhtumil on ka täiendavad asjaolud. Nimelt väidavad
praegused omanikud, et keskkonnaprotestide taga on tehast varem osta
püüdnud konkurentide katse tootmine seisata. Kui põrkuvad erahuvid,
võib lahenduse leidmine olla veelgi raskem ning kui konflikt püsib,
siis seda suurem on tehase seiskumise tõenäosus.
Minu arvates on selge, et parim variant kohalike inimeste jaoks
oleks kolmas – töökohad ei kao ning keskkonnaprobleemid saavad
lahendatud. Küsimuseks aga on, kas keegi üldse sellest variandist
rääkima ja selle nimel tegutsema hakkab? Keskkonnainspektsioon võib
keemiatehast järjekordselt trahvida, aga see ei pruugi midagi muuta –
trahvisummad on senini olnud väikesed ning lõppkokkuvõttes on tehas
sunnitud trahviraha millegi arvelt leidma. Tehas jätkab tööd ja
probleemid korduvad.
Keeruliste juhtumite puhul on sagedane olukord, kus iga ametkond
tõmbub ringkaitsesse lähtudes ainult seadusandlikest aktidest ja nende
tõlgendamisest. Samas saab igaüks aru, et normaalse mõistuse
seisukohalt on lahend hoopis midagi muud. Kuidas panna erinevad
ametkonnad, omavalitsused, kohalikud elanikud ja ettevõtjad sellise
lahendi nimel üheskoos tegutsema ja kes seda peaks tegema, ongi
võtmeküsimus.
Maailmapraktika analüüs näitab, et taoliste probleemide lahendamine
saab toimuda eelkõige kohalike huvigruppide (nii kohalikud elanikud kui
ettevõtjad) ja kohalike omavalitsuste koostöös. Riigipoolne tugi antud
juhtumi puhul võiks eelkõige seisneda projektipõhistes toetustes, mis
võimaldavad kohalike elanike keskkonnaprobleeme leevendada –
likvideerides seejuures põhjused, mitte võideldes tagajärgedega. Kui
konfliktid kohalikul tasandil jäävad püsima, siis on selle juhtumi
puhul üks peamine kaotaja – Kiviõli.
Allikas:http://erikpuura.wordpress.com/2010/03/ ... se-juhtum/

Vasta