Metallide taaskasutamine pole sirgjooneline tegevus

Vasta
Sõnum
Autor
tauri
Saidi administraator
Postitusi: 453
Liitunud: 06 Sept 2010, 13:50
Haridustase (kraad): Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja

Metallide taaskasutamine pole sirgjooneline tegevus

#1 Postitus Postitas tauri » 19 Apr 2014, 21:35

Soome uurimiskeskuse VTT teadlased on välja töötanud vanadest elektroonikaseadmetest kulla väljauhtmise tehnoloogia. Tallinna Tehnikaülikooli Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi direktori Toomas Rangi sõnul tuleb keskkonna säästmise peale mõelda aga juba elektroonikaseadmete tootmisprotsessi projekteerides.

Lisaks kullale oleks professori hinnangul peale kulla väärt väljauhtmist ka näiteks vask, alumiinium, nikkel ja titaan. Molübdeeni ja plaattina taaskasutamine võib raskemaks kujuneda. Protsessi kasumlikkus sõltub aga otseselt kasutatavast meetodist. „Mida suurem protsent väärismetalle kätte saadakse, seda rohkem raha ju tuleb,“ märkis Rang.

Samas tasub märkida, et erinevate hinnangute kohaselt võib metallide kaevandamisele ja rikastamisele kuluda kuni 20 korda energiat kui nende taaskasutamisele. Energia kallinedes võib metallide taaskasutamine seeläbi üha kasumlikumaks muutuda.

Materjalide taaskasutamise protsent sõltub lisaks selleks kasutatava protsessi keerukusest ning näiteks tervisealastest kaalutlustest. Neurotoksiinina toimivast tinast võetakse uuesti kasutusse pea 99 protsenti. Heade näidetena taaskasutatakse üle-eelmise aasta lõpus ajakirjas Science ilmunud uurimuse kohaselt ka üle poole alumiiniumist, vasest, niklist, terasest ja tsingist.

Tehnoloogilise arengu tulemusena kulub elektroonikaseadmete valmistamiseks koguseliselt üha vähem metalle. Samas ei tähenda see automaatselt, et keskkonda koormataks vähem. Keerukamad seadmed nõuavad üha spetsiifilisemaid sulameid, mille puhasteks algkomponentideks lahutamine pea võimatu on. Kasvõi alumiiniumi ja mangaani sulamite taaskasutamisel saadav alumiinium on enamikes rakendustes kasutamiseks kõlbmatu.

„Probleemiks ei ole metallid ja plastid iseenesest, vaid nende eraldamine ja selleks kasutatav tootmisprotsess, mis ei pruugi olla keskkonnasõbralik. Kuid ega ainult metallide, (plastide jmt) kättesaamine ja hävitamine ei pruugi olla ohtlik. Tegelikult on piisava keskkonna saastamise ohuga kogu elektroonikakomponentide tootmisprotsess,“ lisas Rang.

Seega peab keskkonnasõbralikult tootmiseks kogu tootmisprotsess olema Rangi sõnul väga korralikult projekteeritud, arvestades kõiki ohutusnõudeid ning sama korralikult ka valmis ehitatud. „Kogu protsessi ekspluatatsiooni juures peavad olema läbi mängitud ka kõige mustema stsenaariumi võimalused. Puhas loodus on ikkagi meie kõigi huvides ja seda nimetatud VTT poolt pakutud kulla „kokkurehitsemise” meetod kasutades bioloogilist „reha” ju ongi,“ märkis professor.

Allikas:
http://teadus.err.ee/v/tehnika/5fde67a3 ... 413eee5947

Vasta