Calcium chloride pelletsi ohud.

Teemad, mis on väljaspool üldhariduskooli programmi (leekfotomeetria, potentsiomeetria jms).
Vasta
Sõnum
Autor
olion
Postitusi: 1
Liitunud: 01 Mai 2012, 18:57
Haridustase (kraad): keskeri
Eriala ja kursus: töötan

Calcium chloride pelletsi ohud.

#1 Postitus Postitas olion » 05 Mai 2012, 21:10

Kasutasin talvel betoontrepil olevat jääsulatamiseks Calcium Chloride pelletsi ja kevadeks hakkas betoontrepp millegipärast lagunema. Kuna talved on erinevad ja see aasta tekkis öösel rohkem sulajääd trepile siis tuli jääsulatuseks kasutada pelletsi graanuleid. Eelmistel aastatel ei kasutanud peaagu üldse ja trepp ei hakanud ka lagunema. Tegemist on Vene toodanguga ja tootel eestikeelset kasutusjuhendit kaasas ei olnud. Kuna tootel kasutusjuhed polnud piisavalt arusaadav kasutamisohtudest siis ei aimanud ka kuidagi ette ,et see toode võib ka trepilagunemisprotsessi põhjustada. Mulle väitis üks töömees ,et see jääsulataja kuidagi treppi lagunemisprotsessi esile ei kutsunud ja ma ise tagusin jäärauaga trepi katki ja võin julgelt ka järgmine aasta kasutada sama toodet! Kellel siis on tegelikult õigus ja kus leiaksin selle toote kohta õiged kasutusjuhendi ja tõestusmaterjali mida antud toote kasutamine endaga kaasa toob. Üks teine inimene väitis hoopis vastupidist ,et trepi lõhkus ära jääsulataja ja sellest on ka televisioonis eraldi saade tehtud. Aga kust leiaksin antud toote kohta vajaliku saate ülesse.? Ilmselt pean ka sammud seama kauplusse kust leida eestikeelne kasutusjuhend! Kummal poolel siis õigus ja mis keemiline protsess betooniga võib toimuda ,et betoon murenema hakkas?

rubiidium
Foorumi keemik
Postitusi: 133
Liitunud: 15 Okt 2011, 16:18
Haridustase (kraad): kõrg

Re: Calcium chloride pelletsi ohud.

#2 Postitus Postitas rubiidium » 06 Mai 2012, 13:03

Põhiliselt võib jagada jääsulatajad kahte rühma - keemiliselt betooniga reageerivad (ammoonium- või sulfaatiooni sisaldavad jääsulatajad - ammooniumkloriid, ammooniumsulfaat, kaltsiumsulfaat, magneesiumkloriid, magneesiumsulfaat aga ka alumiiniumkloriid) ja keemiliselt mittereageerivad - naatriumkloriid, kaltsiumkloriid (Calcium chloride pellets), kaaliumkloriid jt. Kuna betooni keemiline koostis on väga keeruline, siis otselt reatsioonivõrrandit välja tuua ei saa. Põhiline kahjustumise mehhanism on reaktsioonisaadustena tekkinud pehmed komponendid, mis betooni üldist tugevust vähendavad. Üheks selliseks komponendiks võib olla näiteks kips CaSO4.H2O
Betoon võib kahjustuda ka füüsikalistel põhjustel. Kuna jääl on väiksem tihedus kui veel siis betooni sisse imbunud vesi hakkab külmudes paisuma ja aja jooskul murendab betooni pinnakihi. Protsessi soodustavad külmumis-sulamistsüklite arvu kasv(just seda suurendab jääsulatajate kasutamine) ja betooni pehmus. Takistavad väga tugeva betooni kasutamine (kõnnitee äärekivid on näiteks tugevast betoonist), betoonile spetsiaalse poorse kihi pealevalamine (õhumullid moodustavad puhvri, mis paisumisele järgi annavad ilma betooni kahjustamata) või niiskuse sisseimendumist takistava kihiga katmine (linaseemeneõli + tärpentiin). Kaltsiumkloriid ei reageeri keemiliselt betooni komponentidega kuid aitab lagunemisele kaasa sellega, et tekitab betoonile vedelikukihi, mis imendudes betooni ja seal külmudes paisutab betooni katki. Kasutades talve jooksul korduvalt jääsulatajat suureneb külmumis-sulamistsüklite arv talve jooksul ja seega kahjustusi on rohkem. Tootjad on väga osavad reklaamima, et kaltsiumkloriid ei reageeri keemiliselt betooniga, mis jätab mulje, et kahjustusi ei tekki. Kahjustused tekkivad hoopis füüsikalistel põhjustel. Ja loomulikult aitab sellele kaasa ka jäärauaga toksimine, sest sellega kahjustub betooni pinnakiht, mis tekitab lisavõimalused vee sisseimbumisele. Kui betooni pinnakiht on jäärauaga kahjustatud, siis ei tohi enam jääsulatuskemikaale kasutada. Pinnakiht tuleb parandada ennem. Samuti ei tohiks jääsulatuskemikaale kasutada varem kui üks (kehvematel soritidel kuni neli) aastat peale betooni valamist.
Üks võimalus kahjustuste vähendamiseks oleks selliste jääsulatajate kasutamine, mis pidevalt (või pikemat aega) hoiaksid jää tekkimise eest. See samuti vähendaks sulamis-külmumistsüklite arvu. Selles mõttes oleks kaaliumkloriidi kasutamine kaltsiumkloriidi asemel parem.

Vasta