Vajan abi m6ne riigieksami ülesandega, mind aitaks ka lahendusk2igu selgitamine..

1. Arvutage hapniku aatomite hulk (moolides) järgmises gaasisegus:
3,5 mol N₂O + 0,5 mol N₂O₃+ 1,0 mol O₂

5. Vanaisal on 12 õunapuud. Iga õunapuu pritsimiseks kulub pangetäis (10 liitrit)
taimekaitsevahendi metafossi 0,25%-list vesilahust ( 1,0 g/cm3). Poes müüakse seda
toimeainet pudelites, milles on 200 g 30%-list metafossilahust. Mitu sellist pudelit on vanaisal
vaja, et ta saaks kõik õunapuud pritsitud?

6. Analoogiliselt pikkusühikutega m, dm, cm, mm kasutatakse ka ruumalaühikuid l, dl, cl, ml.
Kokaraamatutes kasutatakse sageli mõõtühikuna detsiliitrit (dl). 2005
A. Vanaema on harjunud toiduaineid mõõtma teeklaasiga, mille maht on 200 ml. Mitu klaasi
suhkrut peab vanaema taignasse panema, kui retseptis on kirjas 4 dl suhkrut? ….…
B. Suhkru lahustuvuskõverat kasutades leidke, milline on minimaalne vee kogus, mis on vajalik
4 dl suhkru lahustamiseks temperatuuril 25 oC. Arvestage, et keskmise peenestusega suhkru
tihedus on ~0,85 g/cm3. ……………

Tabel: http://www.ekl.edu.ee/rex12/12rex_00_06.pdf" onclick="window.open(this.href);return false;


Marjanne

1. Arvutage hapniku aatomite hulk (moolides) järgmises gaasisegus:
3,5 mol N₂O + 0,5 mol N₂O₃+ 1,0 mol O₂

Mõisted, mida on vaja kindlasti tunda, et seda ülesannet lahendada:

1. Indeks - aine valemis esinev number, mis näitab elemendi aatomite arvu. Näiteks O₂ puhul on indeks kaks.
2. Kordajad - näitavad reaktsioonivõrrandites aine hulkade suhteid, mis antud reaktsiooni korral on jääv suurus. (Antud ülesandes näitab kordaja lihtsalt gaasi moolide arvu.)

See, miks ma need mõisted välja tõin, on ülesandest arusaamise puhul oluline. Nimelt on meil 3,5 mooli N₂O molekule, mis sisaldab 3,5*2 mooli lämmastiku aatomeid ja 3,5*1 mool hapniku aatomeid; 0,5 mooli N₂O₃ sisaldab 0,5*2 mooli lämmastiku aatomeid ja 0,5*3 mooli hapniku aatomeid; 1 mool hapniku molekule sisaldab 1*2 mooli hapniku aatomeid.
Kui hapniku aatomite hulgad kokku liidame, saame vastuseks 7.


5. Vanaisal on 12 õunapuud. Iga õunapuu pritsimiseks kulub pangetäis (10 liitrit)
taimekaitsevahendi metafossi 0,25%-list vesilahust ( 1,0 g/cm3). Poes müüakse seda
toimeainet pudelites, milles on 200 g 30%-list metafossilahust. Mitu sellist pudelit on vanaisal
vaja, et ta saaks kõik õunapuud pritsitud?

1. Vanaisal on seega vaja 10 dm³*12=120 dm³ metafossi lahust.

Ma olen täheldanud, et tahetakse teha ka tehe 0,25*12, aga mis on kindlasti vale. Toon ühe elulise näite: kahes kruusis on vesi ja mõlemasse lisatakse 5 lusikatäit suhkrut. Kui mõlemad lahused kokku kallata, siis tulemuseks on sama magususastmega lahus, mis eraldi kruusides.

2. Järgnevalt peame minema üle kilogrammidele, kuna me ei saa arvutada ruumale põhjal vastust (ülejäänud ülesandes ei kasutada kuskil ruumala).
120 dm³*1kg/dm³=120 kg metafossi lahust.

3. Eelmises punktis saime teada lahuse koguse, aga nüüd arvutame, kui palju on puhast ainet selles lahuse koguses.
120kg*0,0025=0,3 kg =300 g puhast metafossi.

4.Pudelites on 200 g metafossi lahust, milles on lahustatud 30% metafossi.
0,2kg*0,3=0,06 kg =60 g puhast metafossi.

5. Vanaisal läheb vaja 300 g metafossi, aga üks pudel sisaldab ainult 60 g, siis peab ta päris mitu pudelit ostma, et saaks kõik õunapuud pritsitud.
300g:60g/pudel=5 pudelit

6. Analoogiliselt pikkusühikutega m, dm, cm, mm kasutatakse ka ruumalaühikuid l, dl, cl, ml.
Kokaraamatutes kasutatakse sageli mõõtühikuna detsiliitrit (dl). 2005
A. Vanaema on harjunud toiduaineid mõõtma teeklaasiga, mille maht on 200 ml. Mitu klaasi
suhkrut peab vanaema taignasse panema, kui retseptis on kirjas 4 dl suhkrut? ….…
B. Suhkru lahustuvuskõverat kasutades leidke, milline on minimaalne vee kogus, mis on vajalik
4 dl suhkru lahustamiseks temperatuuril 25 oC. Arvestage, et keskmise peenestusega suhkru
tihedus on ~0,85 g/cm3. ……………
Ühteistkümnenda lõpus, kui tegin keemia riigieksami, oli ka see ülesanne. Ühikuid saad siin harjutada.

Kui midagi jäi arusaamatuks, siis küsi üle.

Ma ei saanud aru vaid sellest, kuidas 6. ülesande B. osa teha :/
Tean, et 4dl on v6rdne 400 cm₃ , ag edasi ei ole lihtsalt m6tteid

Teistest ylesannetest sain ma suht h2sti aru Need on lihtsalt nii h2sti lahti seletatud..

Esmalt on vaja teada suhkru massi, selleks tuleb suhkru ruumala korrutada tihedusega (on tekstis antud). Vastuseks on 340 grammi.
Kui tabelit vaadata, siis on nähe, et 25 kraadi juures lahustub 210 grammi suhkrut. Järelikult on võimalik 100 grammis vees lahustada 210 grammi suhkrut temperatuuril 25 kraadi. Meil on vaja, et sellel temperatuuril lahustuks 340 grammi suhkrut. Selle saavutamiseks peame lisama vett. Siin on kõige parem kasutada traditsioonilist ristkorrutist.
210 g suhkrut = 100g vett
340 g suhkrut = x g vett

x=161,9 g ehk 161,9 cm³