Kas kellelgi oleks aega ja tahtmist mind 11.klassi keemiaga aidata? Olen 1 tüüpilistest, kes keemiat ei jaga:(
6 aastat tagasi jätsin oma keskeri pooleli ja läxin nüüd septembris uuesti kooli, Täiskasvanute Gümnaasiumi 12.klassi...11 klassi keemia jäi võlgu, sest kutseka tundide arvud ei klappinud, kuigi ma seal selle osa läbisin...nüüd ei mäleta ma keemiast enam midagi.. Kohe on eksamid tulemas ja ma käin tööl ja olen pereema, ei ole üldse vaba aega ja isegi kui tahaks ei ole võimalik üldse teemasse süveneda, kahjuks ei ole keemia ainus aine, millega ma pean tegelema....oleks hädasti abi vaja ja vb keegi saaks mind msni teel aidata?
küsimused on näiteks sellised..
1) Süsivesinikud koosnevad..., 1n...?
2) Alkoholide koostiselemendid on: ...., 1n...?
3) Orgaanilised happed koosnevad elementidest ...., 1n....?
jne..
Proovisin ka netist vastuseid leida, aga ei saa ikka midagi aru ja ei leiaks ka siis õiget vastust kui see seal tekstis sees oleks
Minu msn tsikk39@hotmail.com
asi ei ole laiskuses!

Tere, oleme nõus meelsasti aitama, kuid alati on "aga" - msn ei ole selleks kõige parem viis, sest seal valemitega opereerimine on võimatu ja pärast akna kinni panekut on kõik läinud. Üldiselt foorumis abi küsimine on kõige parem variant, aga selles peavad olema probleemid ja/või küsimused täpselt sõnastatud. Mahukamate teemade puhul on võimalik anda konspekti vormis vastus, aga see oleneb konkreetset vastajast, sest kõik abistajad teevad seda oma muu elu kõrvalt. Me ei suuda pakkuda samal tasemel seletusi, mida õpetaja oma tunnis õpilastele jagab, seega iseseisval tööl on päris tähtis roll teemadest arusaamisel.

Mulle anti mingid lehed, mis ma pean ära täitma..
1 leht!
Orgaaniline keemia.
1) Süsivesinikud koosnevad..., 1n...?
2) Alkoholide koostiselemendid on: ...., 1n...?
3) Orgaanilised happed koosnevad elementidest ...., 1n....?
4) Tunnusrühmadeks on: a) alkoholil..., 1n...; b) org. happel..., 1n...?
5) Tunnussilpideks on: a) alkoholil..., 1n...; b) alkeenil..., 1n...; c) alküünil..., 1n...; d) org. happel..., 1n...?
6) Millised (mitmik-) sidemed esinevad: a) küllastunud, b) küllastumata C-ühendeil?
7) Üldvalemid: a) CnH2n+2; b) CnH2n; c) CnH2n-2; d) R-OH; e) R-COOH kuuluvad alkoholile, alkaanile, org.happele, alkeenile, alküünile?
8) Pane valem ja nimetus kokku: a) etaan, b) etanool, c) eteen, d) äädikhape, e) metaan, f) süsihappegaas, g) glütserool, h) sipelghape. 1)C2H6, 2)C2H5OH, 3)C2H4, 4)CH4, 5)CH3COOH, 6)CO2, 7)CH2(OH)CH(OH)CH2(OH), 8)HCOOH, 9)HOOCCOOH? Milline valem jäi üle?
9) Mis on orgaaniliste ainete põlemissaadusteks? a) O2 külluses, b) O2 puudusel?
10) Mida suurem C-sisaldus org.ühendis, seda tahmavam/valgustav leek?

1) Süsivesinikud koosnevad..., 1n...?
Süsivesinikud, nagu ka nimi ütleb, koosnevad süsinikust ja vesinikust. Neid liigitatakse alkaanideks (sisaldavad molekulis ainult üksiksidemeid), alkeenideks (sisaldavad molekulis vähemalt ühte kaksiksiset), alküünideks (sisaldavad molekulis vähemalt ühete kolmiksidet) ja areenideks (sisaldavad molekulis vähemalt ühte aromaatset tuuma). Igale liigile on iseloomulikud ainult neile omased reaktsioonid.
pdf fail

2) Alkoholide koostiselemendid on: ...., 1n...?
Alkoholid koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega.
Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga.
Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'.
Vikipeedia

3) Orgaanilised happed koosnevad elementidest ...., 1n....?
Orgaanilised happed koosnevad, kui siin karboküsüülhappeid silmas peeti, süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Tuletaks siinkohal meelde, et happed on ained, mis võivad loovutada prootoni (H⁺-iooni).
Orgaanilised happed on orgaanilised ühendid, mis ilmutavad happelisi omadusi.
Enamtuntud on karboksüülhapped, mille happelisus on seotud karboksüülrühmaga –COOH. Sulfoonhapped, mis sisaldavad –S(O)2OH rühma on üldiselt veelgi tugevamad happed.
On veel rida orgaanilisi ühendeid, mis ilmutavad nõrgalt happelisi omadusi. Näiteks –OH ja –SH rühmi sisaldavad ühendid nagu alkoholid, tioolid, enoolid, fenoolid jt.
Orgaanilised happed kuuluvad valdavalt nõrkade hapete hulka ja on põhiliselt vees lahustumatud, välja arvatud madala molekulkaaluga happed nagu sipelghape ja piimhape.
Vikipeedia

4) Tunnusrühmadeks on: a) alkoholil..., 1n...; b) org. happel..., 1n...?
a) alkoholi on tunnusrühmaks hüdroksüülrühm - OH.
b) orgaaniliste hapete tunnusrühmaks karboksüülhapete näitel on karboksüülrühm - COOH.

5) Tunnussilpideks on: a) alkoholil..., 1n...; b) alkeenil..., 1n...; c) alküünil..., 1n...; d) org. happel..., 1n...?
a) Alkoholidel on tunnusrühmaks järelliide ool
b) alkeenidel een
c)alküünidel üül
d)orgaanilistel hapetel, kui siin mõeldakse karboksüülhappeid, siis hape

6) Millised (mitmik-) sidemed esinevad: a) küllastunud, b) küllastumata C-ühendeil?
Vaata esimest küsimust

7) Üldvalemid: a) CnH2n+2; b) CnH2n; c) CnH2n-2; d) R-OH; e) R-COOH kuuluvad alkoholile, alkaanile, org.happele, alkeenile, alküünile?
etaan (alkaan) - C₂H₆
eteen (alkeen) - C₂H₄
etüün (alküün) - C₂H₂
etanool (alkohol) - CH₃CH₂OH
etaanhape (karboksüülhape) - CH₃COOH
Võrdle neid ja saad vastuse kätte.

8) Pane valem ja nimetus kokku: a) etaan, b) etanool, c) eteen, d) äädikhape, e) metaan, f) süsihappegaas, g) glütserool, h) sipelghape. 1)C2H6, 2)C2H5OH, 3)C2H4, 4)CH4, 5)CH3COOH, 6)CO2,
Kui kahteld milleski, siis Vikipeedia on suureks abiks - kõikide nende ainete seletused on seal olemas.

9) Mis on orgaaniliste ainete põlemissaadusteks? a) O2 külluses, b) O2 puudusel?
Üheks saaduseks mõlemal juhul on vesi. Teine saadus on erinev. See on ka eluliselt väga tähtis teadmine, sest selle pärast ei tohi ahjuust ja siibrit sulgeda, kui puud pole täielikult ära põlenud - eraldub CO. Kolmanda ainena võib eralduda süsinik. Hapniku külluses eraldub süsihappegaas.

10) Mida suurem C-sisaldus org.ühendis, seda tahmavam/valgustav leek?
Mida suurem on süsinike aatomite arv ja mida väiksem on vesinike aatomite arv, seda tahmavam on leek. Näiteks C2H2 on tavatingimustel tahmava leegiga, kuigi seal on ainult kaks süsinikku.

Kuid ma ei saanud aru, mille jaoks on need "1n" seal küsimustes.

Väga tänan vastamast 1n tähendab vist 1 näide

Ma mõtlesin, et on kuidagi seotud ühendis olevate aatomite arvuga, aga see ka kuidagi ei sobinud.
Me tavaliselt siin ei anna täit vastust, kuna nii õpib kõige paremini, kui ise ka pusima peab. Kui midagi jäi arusaamatuks, siis võite täpsustavaid küsimusi küsida. Siiani pole keegi vastuseta jäänud teemades, mis puudutavad koolikeemiat.

Teise lehe sain ise tehtud
Kolmas leht.
Süsiniku aatomi ja süsinikuühendite ehitus. Süsiniku redoksomadused
1. Kas väide on õige või vale
1)Nimetus orgaaniline keemia viitab asjaolule, et süsinikuühenditest koosneb kogu elusloodus.
2)Süsinikuühendite arv on praktiliselt lõpmata suur.
3)Süsinikuühendites on tähtsuselt teine koostiselement lämmastik.
4)Süsinikuahelates ja -tsüklites võib kõrvuti süsiniku aatomitega olla ka teiste keemiliste elementide aatomeid.
5)Süsinikuühendites on süsiniku aatomite vahel iooniline side.

2. süsiniku aatomi ergastatud olekule vastab ruutskeem:
a)
b)
c)
ma ei oska neid skeeme siia arvutiga teha, aga vb teate skeemi..sellised astmelised kastikesed on siin, kus on erinevalt noolekesed kas üles või alla..

3. Süsiniku aatomi moodustatud neli keemilist sidet teiste süsiniku aatomitega on
a)üksiksidemed
b)mitmiksidemed
c)nii üksik- kui ka mitmiksidemed.

4. Süsiniku maksimaalne oa. väärtus ühendites on
a)-4
b)0
c)+2
d)+4

5. Süsinik võib ainult oksüdeeruda ühendis
a)c3h6
b)c2h4
c)c2h6
d)ch4

6. Järgmistest süsinikuühenditest põleb
a)ch2cl2
b)cf2cl2
c)ccl4

7. Süsinikuühendite täieliku põlemise (on piisavalt hapnikku) saadusteks on
a)h2o ja c
b)h2o ja co
c)h2o ja co2

8. Loetletud protsessidest on kõige aeglasem
a)taimejäänuste kõdunemine
b)põlevkivi tekkimine maapõues
c)põlevkivi põlemine

9. Süsiniku aatomit sp2-hübriidolekus kujutab joonis...

edasi tulevadki joonised jm mida ma ei oska arvutiga teha..
kokku on 18 küsimust...

Väga tänan igatahes, et Te oma aega minu peale kulutate ja mind aitate

1. Kas väide on õige või vale
1)Nimetus orgaaniline keemia viitab asjaolule, et süsinikuühenditest koosneb kogu elusloodus.
2)Süsinikuühendite arv on praktiliselt lõpmata suur.
3)Süsinikuühendites on tähtsuselt teine koostiselement lämmastik.
4)Süsinikuahelates ja -tsüklites võib kõrvuti süsiniku aatomitega olla ka teiste keemiliste elementide aatomeid.
5)Süsinikuühendites on süsiniku aatomite vahel iooniline side.
Ma annan siis seletuse, kui näen, mis vastanud oled. Äkki sa tead juba õigeid vastuseid.

2. süsiniku aatomi ergastatud olekule vastab ruutskeem: Allikas:
http://science.uvu.edu/ochem/index.php/ ... idization/

3. Süsiniku aatomi moodustatud neli keemilist sidet teiste süsiniku aatomitega on
a)üksiksidemed
b)mitmiksidemed
c)nii üksik- kui ka mitmiksidemed.
Siin ma ootaks ka teie vastust enne, kui oma seletuse annan. Vihjeks veel niipalju, et süsinik on võimeline andma maksimaalselt neli sidet.

4. Süsiniku maksimaalne oa. väärtus ühendites on
a)-4
b)0
c)+2
d)+4
Aatomi oksüdatsiooniaste on reeglina tuletatav tema asukohast perioodilisuse süsteemis:
–elemendid 3. ja järgnevates perioodides saavad moodustada sidemeid ka oma vakatsente d-orbitaalide arvelt, ka mahub nende ümber lihtsalt rohkem aatomeid
–perioodilisuse tabeli alaosas paiknevatel elementidel võib ilmneda inertpaari effekt.
Näiteks Lämmastiku maksimaalne oksüdatsiooniaste on +V ja väävlil +VI.
Allikas:
http://tera.chem.ut.ee/~peeter/Loeng/YK ... /frame.htm *töötab ainult Internet Exporeriga

5. Süsinik võib ainult oksüdeeruda ühendis
a)c3h6
b)c2h4
c)c2h6
d)ch4
Oksdeerumine - (=oksüdatsioon) elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme suurenemine.
Allikas: http://www.keeleveeb.ee/

Oksüdatsiooniastme määramise kohta saab lugeda ftp://ftp.ttkool.ut.ee/chem/kaug/op-mat-redox.pdf.

6. Järgmistest süsinikuühenditest põleb
a)CH₂Cl₂
b)CF₂Cl₂
c)CCl₄
Vihjeks, et mida suurem on vesiniku sisaldus süsinikahelas, seda paremini aine põleb.

7. Süsinikuühendite täieliku põlemise (on piisavalt hapnikku) saadusteks on
a)h2o ja c
b)h2o ja co
c)h2o ja co2
http://www.kristiine.tln.edu.ee/doku/ke ... iline2.pdf
Lehekülg seitse on vastus olemas.

8. Loetletud protsessidest on kõige aeglasem
a)taimejäänuste kõdunemine
b)põlevkivi tekkimine maapõues
c)põlevkivi põlemine
Ma usun, et te teate vastust.

9. Süsiniku aatomit sp2-hübriidolekus kujutab joonis... Allikas:
http://science.uvu.edu/ochem/index.php/ ... idization/