Paar ülesannet teemal aminohapped, valgud, rasvad

[Gregor J.]

Tervist!
Hetke seisuga on mul käsil keemias kodune kontrolltöö ning mul tekitavad raskusi järgnevad ülesanded:

1. Iseloomusta rasvade sulamistemperatuuri ja vees lahustuvuse seost struktuuriga.
2. Milline on glütserüültrilinolaadi joodiarv, s.o. joodi kogus grammides, mis kulub 100g rasvas olevate kaksiksidemete küllastamiseks? (sellel sain ma vastuseks 251,46g, pole kindel kas see on õige)
3. Mitu kilogrammi etanooli saadakse 5 tonni glükoosilahuse kääritamisel, kui lahus on 30%-line ja reaktsiooni saagis on 60%?
4. Koosta but-2-eeni ja temast moodustatud polümeeri kolme lüliline fragment lihtsustatud struktuurivalemiga ning näita ära elementaarlüli.

Loodan, et saan võimalikult kiirelt siit abi
Ette tänades!

[rubiidium]

1.
Kuna looduslikud rasvad on segaglütseriidid, siis pole neil kindlat sulamistemperatuuri. Kasutatakse selle asemel termineid pehmenemistemperatuur ja tahkumistemperatuur ning näidatakse vahemikuna. Põhiliselt määrab ära süsinikuahela pikkus ja kaksiksidemete arv. Pikem süsinikuahel = kõrgem tahkumistemperatuur. Rohkem kaksiksidemeid (küllastumata ühendid) = madalam tahkumistemperatuur.
Pika ahelaga rasvhapped on praktiliselt lahustumatud vees, lahustuvus suureneb süsinike arvu vähenemisega ja cis-kaksiksidemete arvu suurenemisega.

[rubiidium]

2.

Abiks ülesande lahendamisel:

1. glütserüültrilinolaadi summaarne valem C₅₇H₉₈O₆
Struktruurvalem
http://www.chemicalbook.com/ChemicalPro ... 340173.htm" onclick="window.open(this.href);return false;

molaarmass: 879.38 g/mol

2. joodiarv on joodi kogus grammides, mis liitub 100g (küllastumata ühendeid sisaldava) ainega (joodiarv võib olla ka ICl (joodmonokloriidi) või IBr (joodmonobromiidi) kogus, mis reageerib sarnaselt joodiga aga siis ühineb mitmiksideme kohal üks joodi ja üks kloori aatom. Seda tuleb siis reaktsioonivõrrandi kirjutamisel arvestada.)

3. Jood liitub kaksiksideme kohal, seega vaja teada palju kaksiksidemeid on. Trilinolaat sisaldab kolme (tri) linoolhappejääki. Linoolhappejäägis (linoolhappes) on kaksiksidemed võimalik graafiliselt valemilt kokku lugeda.

http://et.wikipedia.org/wiki/Linoolhape ... noleenhape" onclick="window.open(this.href);return false;

(NB! kõige ülemine on linoolhape, allpool on piltidel linoleenhapped)

4. Selle info põhjal saab reaktsioonivõrrandi kirjutada ja arvutused teha.

[rubiidium]

3.

Vajalikud teadmised:
1. Glükoosi käärimise reaktsiooni võrrand:

glükoos →etanool + CO₂

2. Saagise arvesse võtmisel on abiks: vt link

http://www.teaduskool.ut.ee/orb.aw/clas ... saagis.pdf" onclick="window.open(this.href);return false;

[rubiidium]

4.

Abistav info:

1. polümerisatsiooni kohta saab lugeda lisaks kooliõpikule:

http://aleksa69.hostoi.com/keemia11/Org ... uhatus.pdf" onclick="window.open(this.href);return false;

2. Polümeeride moodustumine liitumise teel toimub mitmiksideme kohalt. Seega kui monomeer but-2-een on antud tuleb polümeeri saamiseks joonistada but-2-eeni struktuurvalem nii, et kaksikside jääks keskele. Kõik muu üles- või allapoole. Üksteise kõrvale kopeerida nii mitu sellist struktuurvalemit kui vaja on. Kui on vaja kolmelüline fragment, siis kolm. Kaksiksidemest üks side katkeb ja teine jääb tavalise üksiksidemena alles. Katkenud sidemed ühinevad naabermonomeeri samasuguse katkenud sidemega ja kokku moodustavad ühe tervikliku tavalise üksiksideme. Niimoodi seostuvad omavahel monomeerid. Äärmistel monomeeridel jääb üks sidemeots vabaks.
Lingiga osutatud materjalis on näidatud neljandal slaidil eteeni (monomeer ehk elementaarlüli) polümerisatsioon - tekib polüetüleen (polümeer). Eteeni kaksikside katkeb ja katkenud sidemed ühinevad. Polümeeris enam kaksiksidemeid ei ole antud juhul. Teistuguste monomeeride ühinemisel võivad ka polümeeris mitmiksidemed esineda.

[Gregor J.]

1. Väga põhjalik seletus, panin selle kirja
2. Algselt kasutasin valemit C3H5(C17H29COO)3, sellega tuleks kokku H92, mitte H98. Seal sulu sees peaksin vist H29 asemele panema H31? Sel juhul tuleks summaarsesse valemisse ka H98. Igaljuhul peaks siis ülesande ülesehitus välja nägema selline
C3H5(C17H31COO)3 + 9I2 -> C3H5(C17H31I6COO)3
M [C3H5(C17H31COO)3] = 879 g/mol
n [C3H5(C17H31COO)3] = 100/879 = ~0,11 mol
n (I2) = 0,11 mol * 9 = 0,99 mol
m (I2) = 0,99 * 254 = 251,46
Loodetavasti on see õige Kui ei ole siis tehke punkthaaval parandusi (ülesande punkt ette)
3. C6H12O6 -> 2CH3CH2OH + 2CO2
M (C6H12O6) = 180 g/mol
m (C6H12O6) = 5000 kg * 0,3 = 1500 kg
n (C6H12O6) = 1500/180 = 8,33 kmol
n (CH3CH2OH) = 8,33 * 2 = 16,66 kmol
M (CH3CH2OH) = 46 kg/kmol
m (CH3CH2OH) eeldatav = 46 * 16,66 = 766,36 kg
m (CH3CH2OH) tegelik = 766,36 * 0,6 =459,816 kg
4. Kas see näeks välja siis selline?
-[CH2-CH2]-[CH2-CH2]-[CH2-CH2]-
Või pean ma iga selle CH2 üles/alla toppima midagi veel külge?

[rubiidium]

Buteeni molekulis on 4 süsinikku ja kaksikside asub keskmiste süsinike vahel (seda näitab 2 nimetuses). Seega liitumine ei toimu mitte äärmiste süsinike juures vaid keskmiste juurest. Monomeer (sulgude sees) oleks siis ikka 4 süsinikuga, üks neist ülespoole ja teine allapoole (aga mitte sama süsiniku juurest) ja kaks jäävad samale reale keskele.

[Gregor J.]

Ehk siis selline? Vabandan kui mööda panin jälle.

Kuid kas ülesanded 2 ja 3 on õigesti lahendatud?

[rubiidium]

Peaahelas on vesinikke natuke palju saanud. Iga süsinik annab neili sidet - üks kõrvalahelas olevale metüülrühmale, üks peaahela vasakpoolsele naabersüsinikule ja üks peaahela parempoolsele süsinikule ja üks jääb veel ühele vesinikule üle. Polümerisatsiooni käigus liituvad monomeerid nii, et aineid ei eraldu ega liitu (eraldumisel oleks polükondensatsiooniga tegemist). Kuna buteenis on 8 vesinikku peab tekkinud polümeeris samuti ühes monomeeris olema 8 vesinikku.

[Gregor J.]

Niii, nüüd peab õige olema see!
Te ei vastanud, kas 2 ja 3 said mul õieti tehtud?