Tere!
Mul on paar küsimust ja ülesanded, mida ei oska.
1. Kas eksotermilises reaktsioonis on lähte- ja saadusainete massid võrdsed; lähtenainete mass on suurem või lähteainete mass on väiksem?
Ise oskan nii palju öelda, et kui saadusained on energiavaesemad kui lähteained, siis toimub eksotermiline reaktsioon. Aga kas energiavaesus on sama, kui mass on väike?

2. a) Arvutage energia (kJ/mol), mis vabaneb, kui heelimust (4/2He) sünteesitakse täpselt 1 mool hapnikku (16/8 O). Ar(4/2 He) = 4.002603 ja Ar(16/8 O) = 15,994915.
b) Arvutage, mis suurusjärku ületab punktis a) leitud energia kaheksa mooli vesiniku põlemisentalpia. H(H2)= -286kJ/mol


Ma ei saa aru, milline peaks olema reaktsioonivõrrand ja kuidas üldse seda ülesannet teha.

3.Milline on Mg ja Al suhteline sisaldus 30,0g nende metallide sulamis, kui selle sulami reageerimisel soolhappega eraldus 3,00g vesinikku.

Mg+2HCl --> MgCl2 + H2
3Al+6HCl -->3 AlCl3 + 3H2

Saan aru, et Mg ja Al on kokku 30,0g ja H2 eraldus mõlemast 3,00g ehk n=m/M, n=3,00g/1 = 3mol H2
Küsimus on selles, et mida minult küsitakse, "suhteline sisaldus" - mis see on?

Olen tänulik, kui saaksin tagasiside koos lahenduskäiguga.
Aitäh!

1.

Peaks vist tegu olema kõige kuulsama Einsteine füüsikavalemiga, mida kõik teavad. See näitab, et lihtsalt öeldes mass = energia. Kui massi juurde tekkib siis energiat peab kusagilt saama selleks. Kui massi on kaduma läinud, siis muutus see energiaks. Eksotermilisel reaksioonil eraldub energiat ja see tuleb massi arvelt. Väike ja suur on muidugi suhtelised mõisted. Väga väike massikadu tähendab väga suurt energiat.

2.

a) Tuleb samuti mõelda sellele, et mass läheb kaduma, ehk muutub energiaks. Neli heeliumi tuuma ühinevad üheks aatomituumaks see ongi reaktsioonivõrrand. Aga siin siis koos massiarvudega kirjutatult. Leida tuleb massivahe mis teisendada Einsteini valemi järgi energiaks.
b) Suurusjärgud on kümne astmed: kümme korda, sada korda, tuhat korda jne. Tuumaenergia on tohutu suur, seega suurusjärk tuleb suur.

Selge, aga kui ma lahendan massidefekti, siis pean võtma, et heeliumi aatomeid on 1 ja hapniku aatomeid ka üks?

ehk : massidefekt: 1 aatom * 4,002603 amü/aatom - 1 * 15,994915 = (ei hakka praegu arvutama.)

3.

Suhteline sisaldus on sisaldus protsentides. Vastus oleks siis näiteks 10% Mg ja 90% Al. Tuleb vist väike võrrandisüsteem lahenda, kus on kaks tundmatut ja kaks võrrandit.
Võiks mõelda sellele, et nagu võrrandid näitavad, tekib ühest moolist ükskõik kummast metallist üks mool vesinikku. Seega teades vesiniku kogust moolides on teada ka metalli kogus moolides ehk siis kolm mooli. Teada on ka mõlema metalli aatommassid ja proovitüki mass. Selle põhjal saab kummagi osasisalduse välja arvutada.

2.

Võrrand on ju et NELI heeliumi ühineb üheks hapnikuks. Seega nelja heeliumi mass ja ühe hapniku mass tuleb võrrelda.

Selge, aga kas seda on võimalik ka nii lahendada, et leian mõlema massid ja siis võtan 30,0g 100% ja siis võrdlen neid masse ja saan suhte?!

4 on seal ju molaarmass ja 2 on prootonite arv. Aga kas minu lahenduskäik on muidu õige?

LISAKS! Kui korrutaks 4'ga arvu siis ei tuleks massidefekt negatiivne, kuid see peab olema negatiivne.

AnnelaKams kirjutas:LISAKS! Kui korrutaks 4'ga arvu siis ei tuleks massidefekt negatiivne, kuid see peab olema negatiivne.

Kui korrutada4-ga siis tuleb aatommass 16 millegagi mis on suurem kui 15 millgagi. Ehk siis natuke läks kaduma. See on negatiivne massidefekt ja viitab energia eraldumisele.