• Perioodilisus

Milliste lihtainete suhtes käitub fosfor redutseerijana, millise suhtes oksüdeerijana: a) O2 b) Ca c) S d) Al e)B
Ja oksüdatsiooniastmed

Kas nee on õiged:
a) F+ O2= FO2 OKSÜDEERUB
b) F+Ca= CaF REDUTSEERIJA
c) F+ S= FS OKSÜDEERUB
d) F+ Al= AlF OKSÜDEERUB
e) F+ B= BF OKSÜDEERUB

Siin on mõningad vead. Fosfori tähis on P.

: P_F_tahistus.JPG (28.71 KiB) Vaadatud 13692 korda

Fosfor käitub alati oksüdeerijana metallide suhtes. Mittemetallidega reageerides tuleb vaadatak elektronegatiivsust, et teada saada, kumb elektrone enda poole suurema jõuga tõmbab.
a) P+ O₂ → F₂O₅ (õigem oleks kirjutada P₄O₁₀) Fosfor loovutab elektrone, seega on redutseerija.
b) Ca+P → Ca₃P₂ Forfor liidab elektrone, seega on oksüdeerija.
c) P+S→P₄S₁₀ Fosfor annab elektrone, ära, seega on redutseerija
d)Al+P→AlP Fosfor liidab elektrone, seega on oksüdeerija
e)B+P→BP Forfor liidab elektrone, seega on oksüdeerija.

Elektronegatiivsust saad vaatata siit.

tauri kirjutas:Siin on mõningad vead. Fosfori tähis on P.
P_F_tahistus.JPG
Fosfor käitub alati oksüdeerijana metallide suhtes. Mittemetallidega reageerides tuleb vaadatak elektronegatiivsust, et teada saada, kumb elektrone enda poole suurema jõuga tõmbab.
a) P+ O₂ → F₂O₅ (õigem oleks kirjutada P₄O₁₀) Fosfor loovutab elektrone, seega on redutseerija.
b) Ca+P → Ca₃P₂ Forfor liidab elektrone, seega on oksüdeerija.
c) P+S→P₄S₁₀ Fosfor annab elektrone, ära, seega on redutseerija
d)Al+P→AlP Fosfor liidab elektrone, seega on oksüdeerija
e)B+P→BP Forfor liidab elektrone, seega on oksüdeerija.

Elektronegatiivsust saad vaatata siit.

Kuidas need indeksid saadakse alla.Mille järgi ma seda vaatan?Muidu saan juba enamvähem aru.

Seda paari lausega ära ei seleta, aga keemiliste valemite koostamine ei ole keeruline tegevus. Väga palju abi on perioodilisuse tabelist. Kui vaatad perioodilisuse tabelit, siis näet, et seal on IA, IIA, IIIB jne. IA ja IIA rühma puhul näitavad need oksüdatsiooniastet. Võtame näiteks LiCl. Liitiumi oksüdatsiooniaste on üks, seda näitab ka rühma number IA. CaCl₂ on IIA rühmas. See kaks liigub kloori taha ja kloori üks liigub kaltsiumi ette, aga ühte ei kirjutata. Kloor ise on VIIA rühmas. Nüüd oleks aeg, mainida, mida need I,II...VII tähendavad. Need tähistavad, mitu elektroni on viimasel elektronkihil. See on kiht, millelt element saab elektron ära anda või liita. Tuleme tagasi LiCl juurde. Liitium on IA rühm nagu sai manitud. Metallid on alati elektronide loovutajad, kloor saab ühe elektroni juurde. Üritatakse saavutada selline olukord, et viimasel elektronkihil oleks kaheksa elektroni või oleks täitsa tühi. Liitium anids oma ühe elektroni ära, seega elektronkiht on täiesti tühi. Klooril pole soodne seitset elektroni ära anda, seega tema liidab ühe elektroni. Kuna elektron on negatiivse laenguda, sealt tulevad ka need oksüdatsiooniastmed: liitiumil on oksüdatsiooniaste pluss üks ja klooril miinus üks.

Paaril elemendil on peaaegu alati üks oksüdatsiooniaste ja see tuleb meelde jätta. Nendeks on hapnik, mille oksüdatsiooniaste on miinus kaks (-II); vesinik, mille oksüdatsiooniaste on peaaegu alati pluss üks (+I).

B-rühma elmentidel on oksüdatsiooniastmeks tavaliselt üks või kaks. Seal ei kehti samad reeglid, mis A-rühma elementide puhul.

Väga palju abi on perioodilisuse tabeli taga oleval lahustuvuse teabelil, kus osade elementide ja happejääkanioonide oksüdatsiooniastmed on ära näidatud.

Kui inglise keelt oskate, siis siin on järgnevas videos väike seletus.
http://www.youtube.com/watch?v=vscoYh6m46M

tauri kirjutas:Seda paari lausega ära ei seleta, aga keemiliste valemite koostamine ei ole keeruline tegevus. Väga palju abi on perioodilisuse tabelist. Kui vaatad perioodilisuse tabelit, siis näet, et seal on IA, IIA, IIIB jne. IA ja IIA rühma puhul näitavad need oksüdatsiooniastet. Võtame näiteks LiCl. Liitiumi oksüdatsiooniaste on üks, seda näitab ka rühma number IA. CaCl₂ on IIA rühmas. See kaks liigub kloori taha ja kloori üks liigub kaltsiumi ette, aga ühte ei kirjutata. Kloor ise on VIIA rühmas. Nüüd oleks aeg, mainida, mida need I,II...VII tähendavad. Need tähistavad, mitu elektroni on viimasel elektronkihil. See on kiht, millelt element saab elektron ära anda või liita. Tuleme tagasi LiCl juurde. Liitium on IA rühm nagu sai manitud. Metallid on alati elektronide loovutajad, kloor saab ühe elektroni juurde. Üritatakse saavutada selline olukord, et viimasel elektronkihil oleks kaheksa elektroni või oleks täitsa tühi. Liitium anids oma ühe elektroni ära, seega elektronkiht on täiesti tühi. Klooril pole soodne seitset elektroni ära anda, seega tema liidab ühe elektroni. Kuna elektron on negatiivse laenguda, sealt tulevad ka need oksüdatsiooniastmed: liitiumil on oksüdatsiooniaste pluss üks ja klooril miinus üks.

Paaril elemendil on peaaegu alati üks oksüdatsiooniaste ja see tuleb meelde jätta. Nendeks on hapnik, mille oksüdatsiooniaste on miinus kaks (-II); vesinik, mille oksüdatsiooniaste on peaaegu alati pluss üks (+I).

B-rühma elmentidel on oksüdatsiooniastmeks tavaliselt üks või kaks. Seal ei kehti samad reeglid, mis A-rühma elementide puhul.

Väga palju abi on perioodilisuse tabeli taga oleval lahustuvuse teabelil, kus osade elementide ja happejääkanioonide oksüdatsiooniastmed on ära näidatud.

Kui inglise keelt oskate, siis siin on järgnevas videos on väike seletus.
http://www.youtube.com/watch?v=vscoYh6m46M

Kuidas see P4O10) saadakse? Kui O on alati -II .Kuidas ma saan siis sellise tulemuse.Muidu teistes kõigest saan aru.

Ma ei tahtnud väga keeruliseks minna. P₄O₁₀ on mõnes mõttes erand, kuna esineb dimeerina. Dimeer on keemias kahe identse molekuli ühinemisprodukt. Ehk teisisõnu, P₄O₁₀ koosneb kahest P₂O₅'st. Hapnikul on ikka oksüdatsiooniase -II.

Kirjuta iooniline elektronvalem ja ruutskeem.

Kas see õieti lahentatud?

Õige. Viimast tühja s-orbitaali ei pea elektronvalemisse kirja panema, aga see ei ole ka viga.

Perioodilisus

Perioodilisus

Re: Perioodilisus

Re: Perioodilisus

Re: Perioodilisus

Re: Perioodilisus

Re: Perioodilisus

Re: Perioodilisus

Re: Perioodilisus