Kas nendel ülesannetel on mingi valem ka?

Ma arvan et CuO on püsivamad.Kuna CuO elektronid hoiavad tugevamini kinni.

Esimest ülesannet ei saa ühe valemi abil lahendada. 1 grammi vääveldioksiidi tekkimisel eraldub 4,64 kJ. Teada tahetakse, kui palju eraldub soojust ühe mooli vääveldioksiidi tekkmisel. Seega tuleb minna üle teistele ühikutele. Esmalt tuleb teada saada, mis on ühe mooli vääveldioksiid mass. Selleks tuleb kasutada valemit m=n*M (m-aine mass; n-moolide arv; M-molaarmass).

Teine küsimus
Mida rohkem energiat vabaneb ühendi tekkimisel, seda enam tuleb energiat kulutada ühendi lagundamiseks. Järelikult iseloomustab ühendi tekkesoojus vastava ühendi püsivust.

[quote="tauri"]Esimest ülesannet ei saa ühe valemi abil lahendada. 1 grammi vääveldioksiidi tekkimisel eraldub 4,64 kJ. Teada tahetakse, kui palju eraldub soojust ühe mooli vääveldioksiidi tekkmisel. Seega tuleb minna üle teistele ühikutele. Esmalt tuleb teada saada, mis on ühe mooli vääveldioksiid mass. Selleks tuleb kasutada valemit m=n*M (m-aine mass; n-moolide arv; M-molaarmass).


M(SO2)=32 + 2 x 16= 64g/mol n=m:M
n=4,64:64=0,07 mol m= 0,07 x 64=4,48 g

Jaanika kirjutas:

tauri kirjutas:Esimest ülesannet ei saa ühe valemi abil lahendada. 1 grammi vääveldioksiidi tekkimisel eraldub 4,64 kJ. Teada tahetakse, kui palju eraldub soojust ühe mooli vääveldioksiidi tekkmisel. Seega tuleb minna üle teistele ühikutele. Esmalt tuleb teada saada, mis on ühe mooli vääveldioksiid mass. Selleks tuleb kasutada valemit m=n*M (m-aine mass; n-moolide arv; M-molaarmass).


M(SO2)=32 + 2 x 16= 64g/mol n=m:M
n=4,64:64=0,07 mol m= 0,07 x 64=4,48 g

Molaarmass on õigesti arvutatud, edasi läheb valesti. Me teame SO₂ molaarmassi ja moolide hulka, seega saame leida massi. m=n*M ehk m=1mol*64g/mol=64 g
Kui ühe grammi vääveldioksiidi tekkmisel eraldus 4,64 kJ, siis 64 g vääveldioksiid tekkimisel eraldub x kJ.

Ma soovitaks kindlasti valemid selgeks teha endale. Ma ei saanud aru, miks te sellise tehte tegite 4,64:64. 4,64 on soojushulk ja seda ei saa kuidagi jagada molaarmassiga ning tulemus ei saa moolides tulla. Kui midagi tuleb võrrelda, siis peavad võrreldavad suurused omama samu ühikuid.

Jaanika kirjutas:Ma arvan et CuO on püsivamad.Kuna CuO elektronid hoiavad tugevamini kinni.

Kas siis MgO on püsivam kui CuO?

M(Al203)=27 x 2 + 16 x 3=102g/mol

4 mol x 102g/mol=408g


m= n x M
m= 31 x 102=3162g

Ei saa sellets õieti aru

MgO on püsivam.

Viimane ülesanne on valesti tehtud. Ilmselt lihtsam oleks, kui te sõnastaks probleemid, millest te aru ei saa. Kui teete arvutuse, siis kirjutate juurde, miks te nii teete. Kui olete kasutanud valemit, siis toote välja, mis valemit ja mida valemis kasutatud tähed tähendavad.

Aga kui üks oleks plussiga ja teine miinusega.Kas siis plussmärgiga oleks oleks aatomivahelised sidemed püsivamad.

Jaanika kirjutas:Aga kui üks oleks plussiga ja teine miinusega.Kas siis plussmärgiga oleks oleks aatomivahelised sidemed püsivamad.

Miinus märk näitab, et tegu on eksotermilise reaktsiooniga, st energia eraldub. Mida negatiivsem on soojusefekt, seda rohkme energiat eraldub. Vastupidine reaktsioon on endotermiline ja selle korral energia neeldub. Energiat neeldub täpselt nii palju kui eraldus selle ühendi tekkel. Mida lähemal on arv positiivsele väärtusele, seda vähem tuleb kulutada energiat vastasreaktsiooniks.